Iidsed kütid eelistasid Euraasias ja Põhja-Ameerikas jahtida emasmammuteid

Rahvusvaheline teadusuuring paljastab, et paleoliitikumi kütid ei jahtinud juhuslikult, vaid keskendusid sihipäraselt emasloomadele. Geneetilised analüüsid 521 mammuti jäänustest lükkavad ümber senise arusaama üksikutest isasmammutitest kui peamisest saagist.

Paleoliitikumi küttide elukorralduse ja toidulaua kohta kehtinud arusaamad on saanud uue tõlgenduse tänu mahukale rahvusvahelisele uuringule. Rootsi paleogeneetika keskuse juhtimisel analüüsis teadlaste rühm, kuhu kuulus ka Tallinna Ülikooli teadlane Lembi Lõugas, 521 karvase mammuti pärilikkusainet. Tulemused näitavad selgelt, et muistsed inimesed ei jahtinud üksikuid isasmammuteid, vaid pidasid jahti pigem matriarhaalsetes karjades elavatele emastele.

Emasloomade jahtimise strateegia

Andmeid kõrvutades joonistus välja drastiline erinevus looduslike leiukohtade ja inimtekkeliste luukogumite vahel. Looduslikes oludes, kus inimese sekkumist ei olnud, moodustasid isasloomad 66,5 protsenti hukkunutest. Inimeste poolt kütitud mammutite jäänuste analüüs aga näitas vastupidist: ligi 70 protsenti nendest olid emased. See suundumus oli ühtlaselt märgatav kõikides uuritud Euraasia ja Põhja-Ameerika suuremates leiukohtades.

Uuringu autorid selgitavad, et strateegiline eelistus tulenes suuresti mammutite sotsiaalsest käitumisest, mis meenutas tänapäeva elevantide oma. Isased mammutid rändasid tihti üksi ja võtsid seetõttu suuremaid riske, sattudes sagedamini looduslikesse lõksudesse, kus nad hukkusid ilma inimese abita. Emasloomad aga hoidsid koos oma järglastega tihedatesse gruppidesse.

Karjaelu muutis saagi lihtsamaks

Selline elukorraldus tegi emasloomadele keskendumise küttidele mugavamaks. Karjades elavaid loomi oli maastikul kergem jälgida, nende liikumissuundi prognoosida ning nad liikusid tihti aeglasemalt kui üksikud isasloomad. Mammutid olid muistsetele inimestele eluliselt tähtsad: liha ja rasv pakkusid toitu, luudest ehitati eluasemeid ning võhadest valmistati tööriistu ja ehteid.

Uuringu raames tehti ka harukordne leid, avastades ühe isendi, kellel oli ebatavaline kromosoomiviga. See on esimene kord, mil väljasurnud liigi juures on taoline genoomianomaalia tuvastatud. Uurimistöö tulemused avaldati teadusajakirjas Current Biology.