Igor Taro: Eesti sisejulgeoleku valmidus ei vasta reaalsetele ohupiltidele

Siseminister Igor Taro algatas iga-aastase sisekaitse nõuandeprotsessi, et kaardistada riigi turvalisuse lüngad. PPA ja päästeameti juhid nentisid, et praegune rahastus võimaldab vaid jooksvate kulude katmist, jättes kriitilised arendusprojektid rahata.

Siseminister Igor Taro algatas uue iga-aastase nõuandeprotsessi, mille raames annavad Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (Kapo) ja Päästeameti juhid valitsusele ülevaate sisejulgeoleku hetkeseisust. Minister tõdes, et riigi praegune kriisivalmidus ei vasta täielikult julgeolekuolukorrale.

Taro rõhutas, et sisejulgeoleku nõuanne on analoogne kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega. Kui kaitsevägi keskendub sõja võitmisele, siis siseturvalisuse juhid peavad defineerima vajadused, et tulla toime mittesõjaliste, kuid julgeolekut otseselt ohustavate teguritega.

Venemaa jätkuv vaenulik tegevus

Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson märkis, et lähiaastatel on suurimaks ohuks Venemaa tegevus, mis väljendub üha enam hübriidrünnakute ja digitaalsete ohtudena. Pallosoni sõnul on oodata küberluure ja sabotaaži intensiivistumist. Ta hoiatas, et Ukraina sõja võimaliku rahunemise korral võivad Venemaa ressursid Euroopa-vastasele tegevusele suureneda.

Kaitsepolitsei vajab paremat tehnoloogilist võimekust, tõhusamat ennetustööd ning selgemat õiguslikku raami andmete säilitamiseks. Pallosoni sõnul on hädavajalik kehtestada taustakontrolliseadus, mis võimaldaks kontrollida kriitiliste ametikohtade täitjaid.

Ressursside puudujäägid ametites

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev nentis, et praegune eelarve võimaldab vaid jooksvate arvete tasumist, jättes arendustegevused rahastuseta. PPA-l puudub ressurss vajalike kriisireservide ja eriüksuste võimekuse tõstmiseks.

Belitševi hinnangul vajab Eesti 1000-liikmelist politseilist kriisireservi ja üleriigilist drooniseiret. Praegu napib vahendeid nii droonide tuvastamiseks kui ka nende tõrjumiseks.

Samasugust muret jagas Päästeameti peadirektor Margo Klaos. Ta tõi välja, et ligi kolmandik päästekomandodest on alamehitatud. Päästeamet vajab 1500-liikmelist kriisireservi ning täiendavaid vahendeid kortermajade keldrite kohandamiseks varjumiskohtadeks. Projektipõhine rahastus takistab pikaajaliste julgeolekuplaanide elluviimist.