Iga kolmas koolilaps on ülekaaluline, lastearstid nõuavad toidupakendite värvimärgistust

Eesti lastearstid kutsuvad valitsust toetama Nutri-Score'i süsteemi, mis värvikoodiga A-st E-ni aitaks tarbijatel poes kiiremini tervislikumaid toiduvalikuid teha. Lastearst Mari Lukka hoiatab, et iga kolmas koolilaps on Eestis praegu ülekaaluline ning ilma toidukeskkonna laiema muutuseta kasvavad neist homsed krooniliste haigustega täiskasvanud.

Eesti lastearstid on pöördunud valitsuse poole nõudmisega toetada Nutri-Score'i toidumärgistuse kasutuselevõttu. Süsteem paigutab tootele pakendi esiküljele värvilise hinnangu tähega A (tumeroheline, kõige tervislikum) kuni E-ni (oranž, kõige ebatervislikum). Hinne kujuneb toote tegeliku toitainelise koostise põhjal: arvestatakse puu- ja köögiviljade ning valgu sisaldust, aga ka suhkrut, küllastunud rasvu ja energiatihedust.

Lastearst Mari Lukka selgitas Kuku raadio hommikuprogrammis, miks pakendi tagaküljel olev väiketrükis infotulv enamikule tarbijatele lihtsalt ei tööta. «Kui lapsevanem peab viie jogurti vahel valima, ei jõua ta kõigi toodete koostist läbi lugeda. Nutri-Score aitab kiiresti teha tervislikuma valiku ka siis, kui aega napib,» ütles ta.

Iga kolmas koolilaps on ülekaaluline

Lukka tõi välja karmi statistika: praegu on Eestis liigse kehakaaluga iga kolmas koolilaps. «Mida vanem on laps ja mida suurem on ülekaal, seda väiksem on tõenäosus, et ta sellest välja kasvab,» ütles ta. Arsti vastuvõtule jõuavad järjest nooremad lapsed, kellel on juba tekkinud rasvumisest tingitud terviseprobleemid.

Lukka rõhutas, et vastutust ei saa panna üksnes lapsele ega vanematele. «Laps ei loo ise enda ümber keskkonda. Tema ei otsusta, milline toit koju ostetakse või kas teda viiakse igale poole autoga. Vastutus on ühine ja seetõttu peavad muutused toimuma kogu toidukeskkonnas,» ütles ta.

Probleem on laiema poliitika küsimus

Lastearstide hinnangul peab Nutri-Score olema vaid üks osa suuremast tervisepoliitika paketist, koos laste liikumise edendamise, tervisliku koolitoidu ja reklaamipiirangutega. Lukka märkis, et laste ebaküps aju on reklaamile eriti vastuvõtlik ning kaloririkas toit on odav, kergesti kättesaadav ja tugevalt reklaamitud. Suurem osa laste tarbitavast lisatud suhkrust ja soolast pärineb tööstuslikult toodetud toitudest, mistõttu vanemad tihti ei teadvustagi, kui palju neid aineid laps tegelikult saab.

Lukka tunnistas, et süsteem pole laitmatult täpne, mõned suhkrused hommikuhelbed võivad saada suhteliselt kõrge hinde, oliiviõli aga madalama. Ta selgitas, et Nutri-Score on mõeldud eelkõige sama tootekategooria piires võrdlemiseks, mitte eri toidugruppide omavaheliseks hindamiseks.

Saksamaal ja Hispaanias juba kasutusel

Nutri-Score töötab juba mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja Hispaanias. Uuringute kohaselt aitab märgistus tarbijatel teha tervislikumaid valikuid ning motiveerib ka tootjaid oma retsepte parandama.

«Kui me praegu midagi ei muuda, saavad praegustest ülekaalulistest lastest homsed krooniliste haigustega täiskasvanud, mis tähendab suurt koormust kogu tervishoiusüsteemile,» hoiatas Lukka. Ennetamine on ühiskonnale oluliselt odavam kui krooniliste haiguste pikaajaline ravi.