Idapiiri taristu on suurelt osalt valmis

Eesti idapiiril on ehitustööd jõudnud kaugemale: üle 80 protsendi taristu on välja ehitatud ja ligikaudu kaks kolmandikku kaetud seirevahenditega. Siiski vajab täielik valmisolek veel täiendavaid investeeringuid piirilõike ja seirevõimekuse parandamisesse.

Eesti idapiiri kaitse jõuab järk-järgult paremaaks: ehitustöödel on saavutatud märkimisväärne edusammm, kusjuures üle 80 protsendi kogu taristu on praeguseks välja ehitatud. See näitab, et riigi pingutused piiritaristule ja piiriturvalisusele on kandnud vilja ning ajagraafik peab tunduvalt paremini kokku kui varem kardeti.

Seirevahenditega on kaetud ligikaudu kaks kolmandikku piiriosadest, mis tähendab, et suurem osa riigi idapiiri jälgimise infrastruktuurist on juba funktsionaalses seisus. Selline kaitsesüsteem aitab tõkestada ebaseadusliku ületus ja tugevdab piirikontrolli. Seirevarustus, mis sisaldab kaamraid ja sensoritega süsteeme, annab võimeid tuvastada probleemid reaalajas.

Hoolimata edusammutest on täielikuks valmisolekuks siiski veel töö tegemata. Piirilõikudel on segmendid, mis vajavad veel ehitustöid, ning seirevõimekust tuleb parandada. Eksperdid märgivad, et viimase sammude tegemine nõuab arvestada tuleval eelarveperioodil veel ressursse ja tahet.

Idapiiri turvalisuse projekt on strateegiliselt oluline, sest see kaitseb Eesti territooriumi ning vastab NATO liitlastelegi seatud nõuetele. Valitsus on lubanud jätkata investeeringuid, kuni kogu piiritaristu vastab rahvusvaheliste standardite nõuetele ja riigi turvalisuse vajadustele.