Ida-Virumaal Aidu karjääris algasid ajaloolise suurfilmi «Ümera jõel» võtted

Ida-Virumaal Aidu karjääris alustati augustis Mait Metsanurga ajaloolisel romaanil põhineva mängufilmi võtetega. Režissöör Mikk Mägi visioon toob ekraanile Ümera kihelkonna vanema Vello loo, põimides ajaloosündmused ja inimsuhted.

Augustis algasid Ida-Virumaal asuvas Aidu karjääris mängufilmi «Ümera jõel» võtted. Režissöör Mikk Mägi käe all valmiv teos toob ekraanile Mait Metsanurga armastatud ajaloolise romaani, jutustades Ümera kihelkonna vanema Vello sõjakäigust Läti aladele ja Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatud Ümera lahingust.

Viisteist aastat ettevalmistust

Filmi jõudmine võtteplatsile on kestnud kokku 15 aastat. Režissöör Mikk Mägi on pikalt unistanud rüütlitega ajastufilmi tegemisest, viidates oma lapsepõlve lemmikule «Viimne reliikvia». Mägi sõnul pole tegu vaid ajaloolise rekonstruktsiooniga, vaid filmiloo keskmes on inimsuhted, eelkõige isa ja poja vaheline dünaamika.

«Me räägime isamaast küll, aga mis see isa tegelikult on. See oli võib-olla huvitav tahk seal,» sõnas Mägi.

Väljakutsed võtteplatsil

Ümera kihelkonna vanemat Vellot kehastav näitleja Ursel Tilk kirjeldab oma tegelaskuju heidiku staatuses mehena, kes asub retkele nii oma inimeste kaitseks kui ka enda tõestamiseks. Võtteplatsil tuleb näitlejatel rinda pista nii looduse kui ka keeruliste detailidega. Näiteks nõid Kahrot mängiv Erling Eding pidi rolli tarbeks kandma proteeshambaid ehk kapesid, mis nõudis tõsist harjutamist, et loitsude lausumine selgelt kõlaks.

Filmi helikeele loob Paul Oja, kelle hinnangul vastab võtteplatsil nähtud visuaalne teostus täpselt režissööri esialgsele kavatsusele. Osatäitja Kaspar Velberg rõhutab, et film on eestlaste jaoks märgilise tähtsusega lugu, olles olemuselt hübriid teadaolevatest ajaloofaktidest ja kunstilisest fantaasiast.

«Muidugi tegevustik toimub nii ammuses minevikus, et eks siin on omajagu kohta ka fantaasial,» selgitas Velberg.