Ida-Virumaa võib tõusta haruldaste muldmetallide taaskasutuskeskuseks

Teadlased arendavad uusi molekulaarseid tehnoloogiaid, mis võivad muuta haruldaste muldmetallide eraldamist märgatavalt tõhusamaks. See arendus pakub Ida-Virumaale võimalust kujuneda Euroopa kõrgtehnoloogilise ringmajanduse sõlmeks, keskendudes tooraine taaskasutusele.

Teadlased arendavad praegu uusi molekulaarseid tehnoloogiaid, mis võivad muuta haruldaste muldmetallide eraldamist oluliselt tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks. Riina Aav juhib meeskonda, mille eesmärk on luua spetsiaalsed retseptormolekulid, mis suudavad vajalikud metallid segudest selektiivselt välja filtreerida.

Praegune tööstuslik standard, lahustiekstraktsioon, on protsessina väga ressursimahukas ja nõuab suurtes kogustes kemikaalide kasutamist. Kuna haruldaste muldmetallide keemilised omadused on üksteisega äärmiselt sarnased, seisneb tehnoloogia praegune keerukus kümnetes järjestikustes eraldamisetappides.

Teadus kui Ida-Virumaa konkurentsieelis

Eesti suurim potentsiaal haruldaste muldmetallide vallas ei pruugi peituda maapõues, vaid laborites. Kui teadlased suudavad välja töötada keskkonnasäästlikud lahendused, võib Ida-Virumaa kujuneda üheks Euroopa oluliseks ringmajanduse ja kõrgtehnoloogilise materjalitööstuse keskuseks.

Selline mudel nihutaks fookuse uutelt kaevandustelt juba olemasoleva ressursi targemale kasutamisele. Potentsiaalseks tooraineks on vanad elektrimootorid, kulunud tuulegeneraatorite magnetid ja tootmisjäägid, mida seni on peetud lihtsalt jäätmeteks.

Töötatavate retseptormolekulide eesmärk on toimida sarnaselt inimese maitsemeelega, tundes ära ja sidudes konkreetse elemendi, näiteks düsproosiumi või muu lantanoidi. See lähenemine võimaldaks vähendada vajadust paljude järjestikuste etappide järele, lihtsustades kogu protsessi ja vähendades keskkonnakoormust.