Ida-Virumaa tulevikuvisioon näeb ette uut sotsiaalmajanduslikku kurssi aastani 2050

Analüütik Dmitri Teperik esitles ettepanekuid Ida-Virumaa arendamiseks, rõhutades vajadust kaasata maakond riiklikesse partnerluskavadesse. Kava eesmärk on kujundada piirkond eestimeelseks ja edukaks tõmbekeskuseks.

Analüütik Dmitri Teperik on koostanud ettepanekute paketi "Ida-Viru tulevik 2050", mis seab fookuse maakonna pikaajalisele uuenemisele. Algatus koondab endas meetmeid hariduse, taristu ja tööhõive edendamiseks ning on suunatud riiklikele otsustajatele, kes valmistavad ette järgmise perioodi arengudokumente.

Riiklikus planeeringus "Eesti 2050" on Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe linnastu määratletud ühe kolmest regionaalsest keskusest. See staatus tähendab, et piirkonda nähakse riikliku energeetika ja majanduse siirde võtmepiirkonnana, mis vajab sihipärast arendamist.

Investeeringud julgeolekusse

Algatuse kohaselt on Ida-Virumaa arendamine otseselt seotud Eesti julgeolekuga. Teperik rõhutab, et investeeringud elukeskkonna parandamisse ja kogukondade tugevdamisse ei ole vaid sotsiaalne kulutus, vaid vajalik panus riigi üldisesse stabiilsusse.

Eelseisev otsustamisetapp puudutab riiklikku partnerluskava aastateks 2028-2034. Järgneva pooleteise aasta jooksul langetatakse otsused, mis määravad regiooni arengusuunad pikaks ajaks, kuna järgmine sarnane võimalus avaneb alles 2035. aastal.

«Ida-Virumaa tulevikuvisioon keskendub maakonna potentsiaali realiseerimisele,» märkis Teperik. Harta ettepanekud keskenduvad valdkondlikele arendustele.