Ida-Virumaa põlevkivisektori ebakindel tulevik nõuab kiiremaid lahendusi

Põlevkivisektor seisab silmitsi järjest karmistuvate Euroopa Liidu keskkonnanõuetega, samas kui õiglase ülemineku fondist eraldatud 350 miljonit eurot pole suutnud piisavas mahus uusi töökohti luua. Kriitikute hinnangul on nii riigi diplomaatiline töö Brüsselis kui ka kohapealne ümberkorralduste juhtimine olnud liiga aeglane.

Põlevkivisektori tulevik on Eesti majanduse ja Ida-Virumaa sotsiaalse stabiilsuse seisukohast äärmiselt ebakindel, kuna Euroopa Komisjoni kehtestatud heitmekvootide karmistumine vähendab sektorile antud leevendusi. Kuigi põlevkivitööstus on pikalt toetunud tasuta heitmekvootidele, on nende maht järk-järgult vähenemas. Praegune süsteem pakub küll osalist tuge aastani 2038, kuid pärast seda peavad ettevõtted maksma heitmekvoote täies mahus, mis seab löögi alla tuhanded töökohad kaevandustes, elektrijaamades ja keemiatööstuses.

Eesti on oma positsiooni kaitsmisel Brüsselis rõhutanud energeetikajulgeolekut ja piirkondlikku tööhõivet, kuid argumentide mõjujõud on kahanemas. Euroopa Komisjon on püüdnud sotsiaalset mõju pehmendada õiglase ülemineku fondiga, eraldades Ida-Virumaale 350 miljonit eurot uute ettevõtmiste toetamiseks. Tänaseks on selle fondi suurimaks nähtavaks tulemuseks jäänud Neo Materialsi magnetitehase rajamine, mida kohalikud omavalitsused ja tööstusesindajad peavad ebapiisavaks.

Fondi vähesus ja riigi tegematajätmised

Kriitikute sõnul on 350 miljonit eurot kogu tööstusharu ümberkujundamiseks märkimisväärselt väike summa. Võrdlusena toovad eksperdid välja, et ainuüksi 2018. aastal laekus Eesti riigile keskkonnatasudena 600 miljonit eurot, mis viitab sektori tegelikule majanduslikule kaalule.

Lisaks rahalisele nappusele heidetakse riigile ette suutmatust piisavalt kaitsta strateegilist majandusharu Euroopa Liidu tasandil ning tutvustada uute, keskkonnasõbralikumate põlevkivitehnoloogiate perspektiivi. Näiteks Alar Konisti juhitud uuringud TalTechis on viidanud tehnoloogilistele võimalustele, mida pole suudetud piisavalt võimendada. Riigi vastutajate aadressil on kõlanud terav kriitika alternatiivide otsimise ja tegeliku ülemineku protsessi venimise pärast, mis on muutnud Ida-Virumaa majandusliku tuleviku üheks keerulisimaks väljakutseks Eestis.