Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilaste väljalangevus on viimastel aastatel kahanenud

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpingute katkestajate osakaal on langenud 32,4 protsendilt 24 protsendini. Haridusministeerium lükkab tagasi väited, nagu oleks keeleõppe reform põhjustanud koolist lahkujate arvu kasvu.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses on õpingud katkestavate õpilaste osakaal viimase kolme aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Kui 2023/2024. õppeaastal oli väljalangevus 32,4 protsenti, siis 2024/2025. õppeaastaks on see näitaja kahanenud 24 protsendini. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ei kinnita olemasolevad andmed hüpoteesi, et õppetöö üleviimine eesti keelele oleks põhjustanud koolist lahkumise kasvu.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi need andmed välja vastuseks Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin esitatud arupärimisele. Ministeerium märgib, et 2024/2025. õppeaastal alustanutest katkestas õpingud 28,7 protsenti õpilastest, kuid rõhutab, et viimaste perioodide andmeid tuleb analüüsida ettevaatusega, kuna õppetöö on veel pooleli ja statistiline pilt võib täieneda.

Haridustee jätkamine

Andmed näitavad, et koolist lahkumine ei tähenda alati haridusteest loobumist. 2023/2024. õppeaastal õpingud katkestanutest jätkas 36 protsenti haridusteed teistes õppeasutustes. Kutsekeskhariduse programmidest lahkunute puhul on see näitaja märksa kõrgem, ulatudes 50 kuni 70 protsendini, mis tähendab, et suur osa õpilastest suundub teistele erialadele või õppekavadele.

Eesti keelele üleminek algas koolis järk-järgult 2024/2025. õppeaastal. Kallas rõhutas, et muudatused õppekeeles ei tohi takistada kutseoskuste omandamist. Koolidel on kohustus korraldada õppetöö nii, et õpilased saavutaksid õppekavas ette nähtud tulemused ja oleksid võimelised tööturule sisenema.

Õppekorraldus ja keeleõpe

Seadusandlus ei keela täiendavate võõrkeelte õpetamist enne, kui õpilane on saavutanud eesti keeles B2-taseme. Siiski peab kool hindama koormust ja tagama, et lisakeelte õpe ei tuleks riigikeele ega erialaste ainete omandamise arvelt. "Täiendavate võõrkeelte õpetamine ei tohi vähendada õpilaste võimalusi omandada eesti keel tasemel, mis on vajalik programmi edukaks läbimiseks ja edasiseks õppimiseks," selgitas minister.

Õppepäeva pikkuse osas selgitas ministeerium, et seadusandlus ei määra kutseõppeasutustes maksimaalset õppepäeva kestust, mistõttu näiteks vahemik 8:15 kuni 17:00 on lubatud, kuid eeldab õpilaste heaolu arvestamist. Jõhvi õppehoones esinevate transpordimuredega on kooli juhtkond on teadlik ning ministeeriumi andmetel kompenseeritakse õpilastele hilisemate bussireiside kulusid. Viimane põhjalik audit viidi läbi 2023. aastal, mil tehti ettekirjutused õppekorralduse ja õpetajate kvalifikatsiooni osas.