Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse eesti keele õpetajate koondamine tekitab küsimusi

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses koondati kuus eesti keele õpetajat ning mitu juhtivtöötajat. Kooli juht põhjendab muudatusi õpilaste arvu ligi 15-protsendilise langusega ning sooviga suunata vahendid huvijuhtidele.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses viidi läbi suuremahulised koondamised, mille tulemusel lahkub ametist kuus eesti keele õpetajat. Lisaks õpetajaskonnale puudutavad kärped ka juhtkonda: oma koha kaotasid üldõppe osakonna juht Ruth Opmann ning turundusjuht Virve Linder.

Koolijuht Hendrik Agur tõi muudatuste põhjusena välja vajaduse optimeerida kooli juhtimist ja suunata vabanenud rahaline ressurss uude fookusesse. Edaspidi plaanib kool panustada senisest enam õpilaste tugitegevustesse, luues Jõhvi, Sillamäe ja Narva õppekohtadesse spetsiaalsed huvijuhtide ametikohad. «Vabanenud rahaline ressurss suunati huvijuhtide värbamiseks. Õpilastele on vaja rohkem tuge, tulla neile lähemale ja innustada neid ning julgustada olema ettevõtlikumad ja aktiivsemad tunnivälises tegevuses ning vabal ajal,» sõnas Agur.

Muutused õpilaste arvudes

Koondamiste üheks peamiseks põhjuseks toob kool juhtkonna hinnangul õpilaste arvu vähenemise. Kui eelmise aasta sügisel õppis kutsehariduskeskuses 2063 õppijat, siis tänavuseks oktoobriks oli nende arv langenud 1756-ni, mis tähendab ligi 15-protsendilist kahanemist.

Aguri sõnul on üheks suureks mõjuteguriks täiskasvanud õppijate vähenemine. Tema hinnangul on nõuded eestikeelsele õppele, mis eeldavad B1- või B2-keeletaset, muutnud kutseõppe eakamate ja vähem motiveeritud õppijate jaoks raskemini kättesaadavaks. Samuti möönis koolijuht, et eestikeelsele õppele ülemineku sõnumid on tekitanud Ida-Virumaa venekeelses elanikkonnas vastuseisu, mis on väljendunud õpilaste arvu languses. Kool loodab siiski, et see trend stabiliseerub, ning prognoosib 2030. aastaks taas õpilaste arvu kasvu tänu nelja-aastasele rakenduslikule keskharidusele.