Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor sattus kriminaaluurimise alla

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Meelad Agur on sattunud kriminaaluurimise alla seoses töökulude hüvitamise korra rikkumisega. Koolijuht on oma eksimust tunnistanud ja raha tagastanud, kuid juhtum tõstatab küsimusi tema juhtimisstiili ja avaliku usalduse kohta.

Meelad Agur, kes juhib Ida-Virumaa kutsehariduskeskust, on andnud selgitusi seoses kriminaaluurimisega, mis puudutab kooliga seotud kulude hüvitamise õiguspärasust. Uurimise käigus on selgunud, et tegemist on kulude hüvitamisega, mille osas on koolijuht esitanud väärat infot.

Agur on kriminaalmenetluse raames oma teguviisi tunnistanud ning koolile väärkasutatud summad tagasi maksnud. Oma varasemates selgitustes väitis ta, et ei olnud kursis vastavate seadusesätetega ning pidas hüvitisi ekslikult oma töötasu osaks.

Juhtum tekitab küsimusi

Avalikkuses ja kooli kollektiivis on juhtunu tekitanud küsimusi, kuidas nii kogenud koolijuht ei pruugi tunda tööga seotud kulude hüvitamise korda. See on toonud kaasa terava kriitika, eriti arvestades Aguri positsiooni haridusasutuse juhina, kus rahaliste vahendite läbipaistev kasutamine peaks olema elementaarne.

Meelad Agur on Ida-Virumaal vastuoluline figuur. Ühelt poolt on teda tunnustatud jõuliste sammude eest eestikeelse kutseõppe sisseviimisel, kuid teisalt on tema otsustusstiil pälvinud korduvalt etteheiteid. Kriitikud on nimetanud tema käitumist kohati liialt autoritaarseks, mis on tekitanud pingeid nii alluvates kui ka laiemas avalikkuses.

Võimalik oportuniteet

Praeguse seisuga on õhus küsimus, millise lahenduse kriminaalasi saab. Kuna Agur on süüteo üles tunnistanud ja tekitatud kahju heastanud, on õiguslikult võimalik menetluse lõpetamine oportuniteedi põhimõttel. See tähendab, et prokuratuur võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.

Samas tõstatab selline lahendus küsimusi avalikkuse usalduse kohta. Kui kriminaalasi lõpetatakse ilma süüdimõistva otsuseta, peab süüdistaja suutma avalikkusele selgitada, miks puudus avalik huvi süüdlase vastutusele võtmiseks juhtumis, kus on tegemist avaliku sektori raha väärkasutamisega.