Ida-Virumaa integratsiooni võitlus: kas Eesti riik on ebaõnnestunud?

Ajakirjanik Aimar Altosaar analüüsib Ida-Virumaa integratsiooni Eesti riigisse kolme kümnendi jooksul, käsitledes autonoomiaplaane, regionaalseid muutusi ja osalevaid poliitilisi lubadusi. Tema arvates pole Kirde-Eesti fundamentaalne kuulumise küsimus Eesti riigi kindla osana siiski tõenäoliselt lahendatud.

Ajakirjanik Aimar Altosaar käsitleb oma arvamusartiklis Ida-Virumaa saatust Eesti Vabariigi taastamise järgselt. Piirkonna ajalugu 1990. aastate algusest peegeldab põhimõttelisi vastuolusid, millest lähtusid autonoomia nõudmised Narvas, Kohtla-Järve käsitamine ja Jõhvi areng.

Altosaare sõnul esines Ida-Virumaa riigile samaaegselt nii hirmu kui ka lootuse sisuga. See vastuolu kajastus konkreetsetes poliitilistes plaanides ja otsustes, mis pidi Kirde-Eestit Eesti riigi lahutamatuks osaks muutma. Kolm kümneid aastat hiljem on Altosaar veendunud, et see protsess pole lõpule jõudnud.

Ajakirjanik viitab eriti asjaolule, et erinevad poliitilised lubadused on jäänud poolikuks. Ta kritiseerib riigivalitsemist ja selle suutmatust Ida-Virumaad "päriselt koju tuua", ehk teisisõnu integreerida seda piirkonda tasakaalustatud ja tõhusa riigi haldusstruktuuriga.

Altosaare analüüs tõstatab küsimuse, kas Eesti riik on pidanud Ida-Virumaa integratsiooni piisavalt tõsiselt. Tema arvamus viitab sellele, et Nõukogude pärandi lahused ja regionaalsed iseärasused on jäänud lahendamata, mis võib pikemaajaliselt mõjutada Eesti riigi sidusust ja Ida-Virumaa elanike lojaalsust.