Ida-Virumaa haiglad alustasid arstide värbamiskampaaniat

Ida-Virumaa meditsiiniasutused on käivitanud ühiskampaania, et leevendada ligi sadakonna arsti puudujääki maakonnas. Vaatamata rahalistele toetustele ja headele karjäärivõimalustele on uute töötajate leidmine jätkuvalt keeruline.

Ida-Virumaa haiglad on asunud aktiivselt värbama uusi meditsiinitöötajaid, kuna piirkonna raviasutustes on puudu ligikaudu sada arsti. Maakonna suurim meditsiiniasutus, Ida-Viru Keskhaigla, vajaks kohest täiendust ligi 30 eriarsti näol.

Haiglad on fookusesse võtnud koostöö ülikoolidega, et tuua arstitudengeid praktikale. Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Pille Letjuka märgib, et vahetu kokkupuude haiglatööga on parim viis sideme loomiseks. Kui tudeng näeb töökeskkonda ja kogeb kollektiivi tuge, on tõenäosus nende hilisemaks tööle asumiseks märgatavalt suurem.

Värbamise kitsaskohad

Riik pakub Ida-Virumaale suunduvatele arstidele kuni 30 000 euro suurust lähetustoetust, kuid rahaline stiimul ei ole alati piisav. Narva haigla juhatuse liige Üllar Lanno tõdeb, et mõnel juhul pole arste õnnestunud leida ka märkimisväärselt kõrge palgapakkumisega. Tema sõnul on tekkinud aastatepikkune eelarvamus või umbusk piirkonna suhtes, mida on raske murda.

Lanno leiab, et olukorra parandamine vajab riiklikku sekkumist arstide väljaõppe korraldamisel. Ta pakub välja lahenduse, kus residentuurikohtade arvu vaadataks üle, et tagada piisav järelkasv kõigile Eesti haiglatele, sealhulgas perifeerias asuvatele.

Unikaalne kogemustepagas

Ida-Viru Keskhaigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja Neeme Somma rõhutab, et maakonna haiglates töötamine pakub erialast kogemust, mida teistes Eesti tervishoiuasutustes on keeruline omandada. EMO-s või intensiivraviosakonnas saadud praktika valmistab arstid ette tööks mis tahes maailma kliinikus.

Praegust arstide puudust püütakse leevendada peamiselt lähetuste süsteemiga. Hetkel täiendavad Ida-Virumaa eriarstide ridu teiste maakondade meditsiiniasutuste spetsialistid.