Ida-Virumaa ehitab hooneid kiiremini kui inimeste toimetulekut: mida oktoobri uudised koos näitavad

10.-23. oktoobril 2026 avati Ida-Virumaal filmilinnak, kuulutati välja 400 miljoni euro suurune tehaseinvesteering ja avalikustati uue neljarajalise maantee trassikoridor. Samal ajal on maakond jäämas ilma statsionaarse psühhiaatriata, piiril on järjekorrad, sissetulekud jäävad maha ja omavalitsused kergitavad makse. Kokku joonistub välja muster: riigi ja EL-i raha jõuab hoonete ja tehaste ehitamiseni, aga elanike igapäevane toimetulek ning teenuste hoidmine jääb sellest maha. Kõige selgemalt paistab see kutsehariduskeskuse näitel, mis peaks uue majanduse töötajad välja õpetama.

Kahe oktoobrinädala jooksul, 10.-23. oktoobrini 2026, on Ida-Virumaa uudisvoos kõrvuti kaks liiki sõnumeid. Ühed räägivad avamistest ja miljonitest: Jõhvis valmis Õiglase Ülemineku Fondi toel IDA Hubi filmilinnak, Sillamäel ja Narvas kavatseb Neo Performance Materials investeerida 400 miljonit eurot, valitsus tutvustas Haljala ja Kukruse vahelise 67-kilomeetrise neljarajalise maanteelõigu trassikoridori. Teised räägivad sulgemistest, järjekordadest ja kasvavatest arvetest.

Üksikuna loetuna paistavad need tavalise piirkondliku uudisvoona. Kõrvuti vaadates ilmneb aga selge ebasümmeetria: maakonda tuleb kapitali ja betooni kiiremini, kui suudetakse hoida inimesi, kes selles majanduses elama ja töötama peaksid.

Mis täpselt juhtus

Ida-Virumaa ainus psühhiaatriahaigla Ahtmes lõpetab spetsialistide puuduse tõttu statsionaarse ravi. Ida-Viru Keskhaigla koostöö Ahtme haiglaga lõpeb 31. märtsil 2027 ja keskhaigla peab oma statsionaarse psühhiaatrilise ravi samuti lõpetama. Uue psühhiaatriakorpuse ehitamisest loobuti rahastuse ja personali nappuse tõttu. Keskhaigla otsib lahendust koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kuid patsientide esindajate sõnul pole konkreetset plaani veel ette näidatud ja ministeeriumi tegevust peetakse liiga loiuks.

Narva-Ivangorodi jalakäijate piiripunktis on septembri lõpust tekkinud tundidepikkused järjekorrad, mis ulatuvad kohati Sõpruse sillale. Pärast punkti sulgemist jääb iga päev inimesi Vene poolele, sest nad ei jõudnud kontrolli läbida. Konfliktid ja korrarikkumised on sagenenud ning osa reisijaid läheb Koidula kaudu.

Sissetulekute pool on sünge: 2025. aasta tuludeklaratsioonid näitavad, et Ida-Virumaa elanike tulud kasvavad aeglasemalt kui inflatsioon ja jäävad Eesti keskmisest oluliselt maha. Tuhanded inimesed on töötuna arvel ja märkimisväärne osa neist on olnud ametita üle aasta.

Kaks kiirust: mis tuleb ja mis kaob

Tabel ei väida, et üks asi põhjustab teist. See näitab, kuhu raha ja otsused on viimasel ajal jõudnud. Ehitamiseks leiab Eesti ja Euroopa Liit vahendeid. Püsikulude jaoks, nagu psühhiaatrid, õpetajad ja ametnikud, kes aitaksid inimesi, jääb raha ja inimesi väheks.

Raha vaidlus: kas Ida-Virumaa on eelistatud?

Riigikogus vaidlesid 21. oktoobril Aleksei Jevgrafov ja rahandusminister Jürgen Ligi just selle üle. Jevgrafov kahtles Õiglase Ülemineku Fondi toetuse õigluses võrreldes riigi intressikuludega. Ligi lükkas väite tagasi ning rõhutas, et Ida-Virumaa saab erakordselt suurt toetust ja on riigi rahastuses eelisolukorras.

Mõlemal poolel on oma loogika. Fond on tõepoolest finantseerinud nähtavat: filmilinnakut, Sillamäe uut kaasaegse kunsti galeriid, Narva kunstiresidentuuri energiasäästlikku renoveerimist. Aga fondi raha tuleb projektidele, mitte kohalike omavalitsuste igapäevakuludele. Selle tulemuse näeme omavalitsuste eelarvetes.

• Kohtla-Järve kahekordistab maamaksu teist aastat järjest, et katta kasvavaid kulusid.
• Iisaku koolimaja ehituse kallinemine sundis valda leidma miljoneid eurosid lisaraha ja Jõhvi valmistub uue kogukonnamaja hankeks sama hinnasurve tingimustes.
• Narva linnal on sama aja jooksul leidunud raha nii lasteaiaks kui ka 30 000 euro suuruseks linnalehe projektiks.

Kui omavalitsuse enda tuluallikad on kitsad, siis ei kanna välisraha alati kohalikku elu: ehitis valmib, aga selle ülalpidamise ja sisu eest vastutab ikkagi kohalik eelarve.

Tooraine, energia ja julgeolek ühes mälus

Teine lõng ulatub tööstusesse. Sillamäe Silmeti emafirma Neo Materials on lubanud Venemaa toorainest loobuda. Ettevõtte juhtkond ütleb, et suunab tootmise ümber uutele tarnijatele ja kavatseb mahtu laiendada. Välisminister Margus Tsahkna hoiatas, et kui seatud tähtajast ei peeta kinni, kaalub riik tarnija sanktsioonide nimekirja kandmist. Endine Silmeti juht David O’Brock lisab, et 400 miljoni euro suurune investeering õnnestub vaid siis, kui tooraine on kättesaadav ja tarnelepingud on siduvad.

Siin kohtuvad ärihuvi, julgeolek ja töökohad. Riik nõuab loobumist Venemaa ahelatest, aga uute ahelate toimimine on tehase tuleviku küsimus. Neid tööstuse ja energia vaidlusi näeme ka mujal:

• Põlevkivi. Arvamusloos väidab Rein Sikk, et Uus-Kiviõli kaevanduse avamine tähistab rohehulluse taandumist. Piret Väinsalu väidab vastupidist: energiasõltumatus on julgeolekuküsimus ja põlevkivi doteerimisest tuleb loobuda. Samal ajal on soojamajandus põlevkivisektori muutustest sõltuv: Narva, Oru ja Kukruse linnades on küttehinnad järsult tõusnud ning narvalased ootavad esimesi küttearveid hirmuga.
• Tuulepargid. Tartu halduskohus ei peatanud 21. oktoobril Püssi tuulepargi (150 miljonit eurot) ettevalmistusi, kuid põhiasja arutab ta 27. novembril. Aidu tuulepargi ümber käib vaidlus selle üle, kas projekt ohustab õhuseiret ja riigikaitset. Roheenergia ei ole siin lihtsalt majandusküsimus, see on ka julgeoleku- ja keskkonnavaidlus.
• Võrk. Narva palus majandusministeeriumilt Kulgusse 110 kV alajaama tööstuspargi jaoks. Minister Liina Vahtras vastas 16. oktoobril, et piirkondlikku mõju analüüsitakse, kuid rahastust pole lubatud.

Tööstuspargi ambitsioon nõuab alajaama, kuid linnal puudub veel elektrikatkestuse ajaks isegi generaatoriga varustatud tankla ning päästeamet tuletab meelde, et elanikud peavad kriisiks ise valmistuma, sest avalike varjendite käivitamine võtab aega.

Kutsehariduskeskus: kogu muster ühes asutuses

Kui otsida ühte kohta, kus piirkonna lubadused ja puudujäägid kokku jooksevad, on see Ida-Virumaa kutsehariduskeskus. Filmilinnak tahab selle abiga kasvatada kohalikke tehnilisi spetsialiste, sest neid napib. Narva ei kooskõlastanud aga keskuse elektrikuõppe polügooni asukohta Kreenholmi 45 kinnistul, kuna kehtiv detailplaneering näeb seal ette rohealad ja spordiväljaku. Keskus koondab eesti keele õpetajaid (allikate järgi viis või kuus) ja mitu juhtivtöötajat; juht Hendrik Agur põhjendab seda õpilaste arvu ligi 15-protsendilise langusega ning soovib vahendeid suunata huvijuhtidele. Samal ajal ei ole haridusministeerium Aguri töösuhet peatanud, kuigi teda kahtlustatakse kelmuses. Tekitatud kahju on ta ministeeriumile hüvitanud.

Selles loos on ka positiivset: katkestajate osakaal on langenud 32,4 protsendilt 24 protsendini ja ministeerium lükkab ümber väite, nagu oleks keeleõppe reform väljalangevust suurendanud. Lugu näitab siiski, et suunamuutusi tuleb teha korraga mitmel tasandil ja tihti on need omavahel vastuolus: riik, linn ja kool ei liigu sama kiirusega.

Narva poliitika ja piir

Narvas puhub seejuures poliitiline tuul. 31-liikmelises volikogus toetab koalitsiooni 16 saadikut ja linnapea Jaan Toots eitab, et võimuliit oleks ebastabiilne. Linn taastab tasuta linnalehe ning opositsioon nimetab seda katseks teha lähenevate riigikogu valimiste eel avaliku rahaga propagandat. Linn on alustanud ka kultuuriklubi Ro-Ro rendilepingu ülesütlemist, sest võlg on üle 7000 euro.

Tugev vaidlus vähendab otsustusvõimet just siis, kui piiril, küttearvetes ja investeeringutes oleks vaja kiireid otsuseid. Piiriprobleemi Narva ise lahendada ei saa, sest kontroll toimub Vene poolel. Ent selle mõju kandub tavaliste elanike elu sisse: reisijad ootavad tunde ja valivad teise piiripunkti. Samal ajal tühistab Eesti riik nende Vene kodanike elamislubasid, kes on püsivalt Venemaale elama asunud, et korrastada registriandmeid ja tagada lubade sihipärane kasutamine.

Mis jääb lahtiseks ja mida jälgida

• Psühhiaatria. Kuni 31. märtsini 2027 peab selguma, kus Ida-Virumaa inimesed statsionaarset psühhiaatrilist ravi saavad ja kes selle transpordi ning kulu kannab. Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostöö täpsustub alles, ja ministeeriumilt ootavad patsiendid konkreetset otsust.
• Silmeti tähtaeg. Valitsus on seadnud tähtaja Venemaa tooraine kasutamise lõpetamiseks ja ähvardanud sanktsioonidega, kuid tähtaja täpne kuupäev ei ole selgunud. Samuti pole teada, kas 400 miljoni euro suurune investeering saab siduvad tarnelepingud.
• Püssi tuulepark. 27. novembril arutab Tartu halduskohus kaebust sisuliselt.
• Kulgu alajaam. Ministeerium analüüsib, rahalubadust pole.
• Narva linnaleht. Allikates on vastuolu: ühes loos algab leht 2027. aastast ja eelarve on 30 000 eurot, teises on sama summa eraldatud aasta lõpuni. Kumb kehtib, on selgitamata.
• Kutsehariduskeskus. Koondatavate eesti keele õpetajate arv on erinevates allikates viis või kuus ja elektrikupolügooni uus asukoht on leidmata.
• Kohtla-Järve maamaks. Elanikud saavad teada, kui suureks nende arved lähevad.

Lähikuude küsimus on seega, kas Ida-Virumaa piirkondlik üleminek mõõdetakse avatud hoonete arvuga või sellega, et inimene saab oma kodulinnas arsti, tööd ja palka, mis aitab arvetega toime tulla. Praegu on neid kahte mõõdupuud lihtne segi ajada. Oktoobri uudisvoog näitab, et Ida-Virumaal on need erinevad asjad.