Ida-Virumaa ajalugu ajaleheveergudel: 1956, 1986 ja 2016
Vaatame tagasi Ida-Virumaa ajaloole läbi kohalike ajalehtede prisma, alates ujulate seisust ja köögiviljatootmisest nõukogude ajal kuni 2016. aasta turismitrendideni Narvas.
Ida-VirumaaIda-Virumaa arengut ja argimuresid on läbi aastakümnete peegeldanud kohalik ajakirjandus, mis annab värvika ülevaate piirkonna käekäigust nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvumise järgsel perioodil. Olgu teemaks spordirajatiste puudus või turismistatistika, ajalehelood talletavad muutusi, mis on kujundanud kohalike elanike igapäevaelu.
Ujumine ja kasvuhooned nõukogude ajal
- aasta juulis kirjutas ajaleht Kaevur terava artikli Kohtla-Järve 1. keskkooli juures asuvast ujulast. Tolleaegne autor märkis kriitiliselt, et hoolimata korduvatest üleskutsetest bassein korda teha, oli rajatis toona endiselt hüljatud, samas kui ujumine oli rahva seas populaarne spordiala. Olukorra leevendamiseks suunati spordihuvilised toona Käva asulasse, kus avati 25-meetriste radadega bassein, mis pakkus tasuta ujumiskursusi ja võimalusi VTK normide täitmiseks.
Kolmkümmend aastat hiljem, 1986. aasta juulis, olid ajalehe Leninlik Lipp fookuses teistsugused mured. Lugeja G. Zaitsev tundis huvi, miks on köögiviljadest pidev puudus, vaatamata suurtele investeeringutele katmikalakombinaadi ehitusse. Kohtla-Järve sovhoosi toona ametis olnud direktori kohusetäitja O. Käbin selgitas toona, et sovhoos täitis müügiplaanid, kuid sibulapealsete osas tekkisid raskused istutusmaterjali puudumise tõttu. Ta tõi esile, et kombinaadi 12-hektarilisest projektvõimsusest oli tollal valminud vaid 3 hektarit ning järgmise hektari lisamine oli planeeritud alles 1986. aasta lõppu.
Muutused turismisektoris
- aasta juulis oli Narva muuseumi fookuses turistide päritolu muutus. Muuseumitöötajad täheldasid, et Vene turistide arv oli märgatavalt kahanenud, mis oli tingitud Eestis puhkamise muutumisest kallimaks, mistõttu oli ka nende ostujõud vähenenud. Samas oli see langus kompenseeritud eestimaalaste ja soomlaste suurema huvi tõttu; ainuüksi juulikuus külastas muuseumi 500 Soome turisti.