Ida-Gröönimaa rannikuvetes elutsevad nüüd tuhanded suured vaalad

Kliimamuutuste tõttu sulanud jää on Ida-Gröönimaa vetesse meelitanud tuhandeid küür-, fin- ja väikesi vöötvalu. Teadlaste hinnangul on tegemist radikaalse ökoloogilise muutusega piirkonnas.

Ida-Gröönimaa rannikuvetes on toimunud märkimisväärne ökoloogiline muutus: piirkonnas, kus varem laius aastaringselt paks jääkiht, elavad nüüd suvekuudel tuhanded suured vaalad. Teadlased on aastaid jälginud, kuidas küürvaala, väike-vöötvahala ja finvala populatsioonid kasutavad ära avanenud ligipääsu toidurohketele vetele.

Muutuv ökoloogiline režiim

Uurimuse juhtivteadlane Mads Peter Heide-Jørgensen Gröönimaa loodusvarade instituudist nimetas olukorda üheks radikaalsemaks muutuseks, mida subarktilises piirkonnas on täheldatud. Teadustöös, mis avaldati ajakirjas Frontiers in Marine Science, märgitakse, et kui veel 2006. aastal olid need suured imetajad piirkonnas praktiliselt olematud, siis 2024. aastaks registreeriti ainuüksi küürvaalade ilmumist 150 korral.

Toiduküllus meelitab loomi

Süstemaatilised vaatlused ja satelliitmärgistused näitavad, et 2024. aasta suvehooajal külastas Gröönimaa merd hinnanguliselt 4000 küürvaala, 6000 finvala ja 6000 väike-vöötvahala. Need «opportunistlikud» liigid on leidnud endale uue toitumisala, tarbides hooaja jooksul vähemalt 800 000 tonni kala ja krilli.

Heide-Jørgensen rõhutas, et kuigi mõnele liigile on jää taandumine loonud uusi võimalusi, tekitab see otsest konkurentsi piirkonna põliselanikele nagu narvalid ja beluugad. Mõnel juhul on need väiksemad vaalaliigid oma ajaloolistest elupaikadest juba välja tõrjutud, kuna suuremad rändajad on hakanud nende varusid kasutama.