Ida-Euroopa eakad näitavad mälukatseteis nõrgemaid tulemusi

Uus uurimus näitab, et Ida-Euroopas elavate eakate kognitiivne võimekus on Kesk- ja Põhja-Euroopa eakaaslastest madalam, mis on seotud varasema elustandardi ja sotsiaalse eraldatusega. Siiski ei leia uurijad tõendeid selle kohta, et need tegurid kiirendaksid hilisemat mälu halvenemist.

Rahvusvaheliste teadlaste poolt läbiviidud uuring tõi esile märkimisväärseid erinevusi Ida-Euroopa ja Kesk- ning Põhja-Euroopa elanike kognitiivsete funktsioonide vahel. Uurimuse põhjal on Ida-Euroopas elavatel eakatel mälutestides tulemused keskmiselt nõrgemad võrreldes teiste Euroopa piirkondade vanemaealisega.

Teadlased leidsid, et neid erinevusi saab osalikult seletada erinevate elutingimuste ja sotsiaalse integratsiooni tasemega, mida inimesed kogu oma elu jooksul kogetu. Ida-Euroopas võisid eakad kogeda raskemat majanduslikku olukorda ja teiste ühiskondlike väljakutsetega seotud faktoreid, mis on mõjutanud nende ajutüki funktsioneerimist. Sotsiaalne eraldatus ja piiratud juurdepääs ressurssidele võivad pikemaajaliselt mõjutada kognitsiooniprotsesse.

Ometi viitab uuring ka olulistele piirangutele: kuigi enam eas inimeste mälutestid näitavad nõrgemaid algtulemusi Ida-Euroopas, ei ole tõendeid, et need faktorid kiirendaksid kognitiivse languse määra vanusega. See tähendab, et varasemad eluolud seisavad seisud paratamatult määratakse, kuid tulevikuks on võimalused oluline peatada kiire halvenemise kiirendus.

Teaduslikud leiud aitavad paremini mõista, kuidas ühiskondlikud ja majanduslikud tegurid pikaajalises perspektiivis inimese tervist mõjutavad. Need tulemused võiksid olla olulised poliitiline otsuste vastuvõtjatele ning sotsiaaltöötajatele, kes töötavad vanemaealistega töötamisel.