Huvihariduse organisatsioonid helisid valitsusele hädasignali

Eesti huvihariduse katusorganisatsioonid, kes esindavad 300 huvikooli ja 90 000 õpilast, saatsid avaliku kirja valitsusele ja Riigikogu kultuurikomisjonile, nõudes sihtrahastuse ärakaotamise peatamist. Organisatsioonide sõnul võib rahastuse vähenemine ohjata 30 000 last huvihariduses osalemisest välja.

Eesti huvihariduse valdkonna juhtivad organisatsioonid pöördusid otse valitsuse ja Riigikogu kultuurikomisjoni poole, et tõstatada alarm arendava vaba aja rahastamise kriisi ümber. Avatud kirjas rõhutavad organisatsioonid, et praegused rahastuse kärbeid ohustaksid jõukamate ja vaesema pere laste vahelist ebavõrdsust, muutes harrastuste võimalused peamiselt rikaste perede eesõiguseks.

Katusorganisatsioonide andmetel on praegu seotud ligi 300 huvikooli üle Eesti, kus harrastusega tegelevad ligikaudu 90 000 õpilast. Nende sõnul võiks sihtrahastuse vähenemine otsustavalt mõjutada 30 000 lapse võimalust jätkata osalust huvitegevuses. Organisatsioonid hoiatavad, et rahastuse ärakaotamine ei ole vaid majanduslik küsimus, vaid sotsiaalne probleem, mis süvendaks ebavõrdsust noorte seas.

Avalikus kirjas rõhutatakse, et huviharidus on oluline osa laste terviklikkust arengust ja sotsialiseerumisest. Organisatsioonid väidavad, et arendav vaba aeg peaks olema ligipääsetav kõigile, sõltumata perekonnataustest, ja et riik peab jätkama selle toetamist avaliku rahastuse kaudu.

Valitsuse ees seisavad nüüd valikud, kuidas tasakaalustada eelarve piiranguid ja sotsiaalsete kohustuste täitmist huvihariduse valdkonnas.