Huvide konflikt Eestis: platvormitöö direktiivi kujundamine ja selle tagajärjed

Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi ülevõtmine Eestis on pälvinud kriitikat seoses majandusministeeriumi asekantsleri varasema taustaga ettevõttes Bolt. Samal ajal osutab värske ülikoolide uuring, et platvormitöötajate töötingimused on Eestis jätkuvalt ebastabiilsed.

Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi menetlemine Eestis on tõstatanud küsimusi ametnike võimaliku huvide konflikti kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav, kes vastutas direktiivi kujundamise eest, on varem töötanud Bolti valitsussuhete juhina. Ametnikuna tegutsedes jättis ta 2023. aastal registreerimata ametliku kirjavahetuse Boltiga, mille käigus ettevõte edastas valitsusele omapoolseid seisukohti direktiivi kohta.

Huvide konflikt ja seadusloome

Eesti võttis Euroopa tasandi läbirääkimistel direktiivi suhtes pikalt tõrjuva hoiaku, mis langes kokku Bolti huvidega. Algset direktiivieelnõu lahjendati märkimisväärselt, jättes liikmesriikidele ulatusliku vabaduse selle ülevõtmisel. Praegune riigikogus menetluses olev eelnõu, mille ettevalmistamist juhtis samuti Särav, peaks teoorias parandama kullerite ja taksojuhtide töötingimusi.

Selle tulemuslikkus on siiski küsitav. Eelnõu kohaselt peab platvorm tõestama, et lepingulises suhtes olev isik ei ole töötaja, kuid see kohustus tekib vaid juhul, kui töötaja vaidlustab lepingu töövaidluskomisjonis. Praktikas on ebatõenäoline, et platvormitöötajad seda sammu astuksid, kuna töötaja staatuses teenuse osutamine tooks neile kaasa suurema maksukoormuse.

Uuring toob esile karmi reaalsuse

Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli värske uuring heidab valgust platvormitöö tegelikule olukorrale Eestis. Andmed näitavad, et ligi 14 protsenti regulaarsetest platvormitöötajatest, mis moodustab üle 3000 inimese, tegutseb ilma ravikindlustuseta. Haiguspäevade hüvitamist ei toimu ning veerand taksojuhtidest ja kulleritest töötab nädalas 50-80 tundi.

Lisaks pikkadele töötundidele on probleemiks ka töötasu ja kulude suhe. Platvormitöötajad ei saa ise teenuse hinda määrata, kuid kehtestatud tariifid ei kata sageli sõiduki amortisatsiooni, kütust ega remondikulusid. Paljud juhid on platvormide pakutavaid töötingimusi nimetanud orjatööks, viidates majanduslikule sundseisule.