Husiitide raketirünnak Saudi Araabia pealinnas Rijadis nõudis 13 inimelu

Saudi Araabia on sattunud keerulisse olukorda, kuna hoolimata miljarditesse ulatuvatest investeeringutest USA majandusse keeldub Donald Trump hetkel sõjalisest sekkumisest Jeemeni konflikti. 10. oktoobril toimunud tiibraketi rünnak Rijadi lennujaamale tõi kaasa suuri inimkaotusi ja süvendas pinget kahe riigi vahelistes suhetes.

10. oktoobril tabas tiibrakett Saudi Araabia pealinna Rijadi rahvusvahelist lennujaama. Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt 13 inimest ning enam kui 300 inimest sai vigastada. Saudi Araabia de facto valitseja, kroonprints Mohammed bin Salman, on pärast vahejuhtumit kutsunud USA-d üles sõjalisele sekkumisele, kuid Washington on avaldanud ettevaatust.

Investeeringud ja kaitseootused

Printsi strateegia on aastaid põhinenud tihedate sidemete hoidmisel presidenti Donald Trump ja tema väimehe Jared Kushner ringkonnaga. Lootuses tagada USA kaitse, on Saudi Araabia sõlminud miljardite dollarite väärtuses relvatehinguid, sealhulgas ostnud F-35 hävitajaid. Jaanuaris 2025 andis prints lubaduse suurendada Saudi Araabia investeeringuid USA majandusse ja kaubandusse 600 miljardi dollari ulatuses nelja aasta jooksul.

Selle rahalise panuse eesmärk oli tihendada kahe riigi majanduslikku koostööd. Praegune olukord näitab aga, et vaatamata suurtele finantskohustustele pole USA administratsioon valmis oma vägesid otseselt Husiitide ja Saudi Araabia vahelisse konflikti tooma.

Siseriiklik surve ja inflatsioon

President Trump on olnud rünnaku osas ettevaatlik. Kui temalt küsiti võimaliku vasturünnaku kohta, jäi riigipea ebamääraseks. «Me võime seda teha. Me vaatame olukorda. Me just saime rünnakust teada, seega langetame otsuse,» kommenteeris ta hiljuti.

USA-s on pingelised meeleolud seotud inflatsiooniga, mis ulatus septembris 3,7 protsendini. Husiitide ja Saudi Araabia vahelise konflikti eskaleerumine mõjutab energiaturgusid, tõstes kütusehindu. See omakorda tekitab raskusi novembris toimuvate vahevalimiste eel, kus vabariiklased seisavad silmitsi valijate pahameelega elukalliduse tõusu pärast.