Hundi kaitse nõuab lambakasvatajatega pidevat dialoogi

Helen Arusoo avaldab arvamust, et hundi valimisest rahvusloomaks oli aluseks lambakasvatajate toetus ja huvirühmade vaheline dialoog. Nüüd on aga tundub, et lambakasvatajate roll hundi kaitse ja haldustamisel unustatud.

Rahvusloomaks valitud hunt symboliseerib Eesti loodust ja selle kaitsmise tähtsust, kuid selle otsuse aluseks oli sügav konsensus erinevate osapoolte vahel. Lambakasvatajad olid valimisprotsessis oluline toetus andnud grupp, kes märkisid hundi tähtsust ökosüsteemis, kuigi see samas esindab väljaktseid nende karjade kaitsele.

Viimasel ajal on näha tendentsi, kus lambakasvatajate hääl on jäänud pärast hundi rahvusloomaks nimetamist vaikivale korvale. Nende kaasamine hundi haldustamise ja kaitse otsustamisprotsessides on muutunud marginaalsemaks, kuigi nende kogemus ja huvi on esmatähtis tegelike lahenduste leidmisel.

Hundi tõhus kaitse ja koosistumisolemine inimeste, eriti lambakasvatajate kõrval, nõuab jätkuvat ja konstruktiivset dialoogi. Ilma nende aktiivse osaluse ja arvamuste arvestamiseta riskeerime hundi kaitse üleüldise toetuse nõrgenemisega.

Ettepanek on, et riigijuhtkond ja keskkonnaorganisatsioonid kutuksid lambakasvatajaid aktiivsemalt osalema hundi strateegia arendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elustiku juhtimisel. Ainult sellisel moel saame tagada, et rahvusloom hunt ja selle kaitse omab tugeva ühiskondliku konsensuse ja toetuse.