Hormuzi väinas jätkuvad rünnakud kergitavad maailmaturu naftahindu

Hormuzi väinas toimuv on tekitanud muret naftahindade tõusu pärast. Samal ajal kui piirkond maadleb võimaliku ökoloogilise katastroofi ja häiritud logistikaga, teevad suurriigid katseid diplomaatiliseks vahendamiseks.

Viimase kümne päeva jooksul on Hormuzi väinas toimunud vähemalt 15 kaubalaeva ründamine, mis on avaldanud survet toornafta hindadele. Rünnakutes on kasutatud droone, miine ning rakettgranaate, sealhulgas intsidenti, kus 120 kilomeetrit Saudi Araabia Jubaili sadamast kirdes rünnati laeva rakettgranaadiga.

Ühendkuningriigi mereohutuse amet (UKMTO) andmetel registreeriti 14. oktoobrile eelnenud nädalal väinas 254 läbisõitu, mis on umbes 70% vähem kui tavapäraselt. Iraani revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) väidab, et neil on õigus rünnata kõiki laevu, mis sisenevad väina ilma loata või väljalülitatud transponderitega. Laupäeval said kahjustada kaks naftatankerit, millest ühe pardal oli kaks miljonit barrelit naftat.

Kaubateede sulgemine ja rüüstamine

Eelmisel kolmapäeval uppus Karachist Araabia Ühendemiraatidesse Fujairah' suundunud kaubalaev pärast miinitabamust. Kõik 21 meeskonnaliiget evakueeriti edukalt. Laeva uppumise järel hakkasid levima sotsiaalmeedias tehisintellektiga loodud pildid, mis väitsid, et vees hulpivate konteinerite seas on kalleid elektroonikaseadmeid nagu iPhone-id. See meelitas kohalikke kalureid ja teisi isikuid rüüstama, kuigi Iraani küberturvalisuse politsei esindaja Javad Mokhtar Rezaei hoiatas, et merevesi on elektroonika jaoks hävitav ja võib põhjustada varjatud rikkeid.

Keskkonnamõju ja poliitilised manöövrid

Chennai Anna ülikooli teadlane Devaraj Asir Ramesh on hoiatanud, et rünnakud põhjustavad tõsist ökoloogilist kahju, sealhulgas naftareostust ja mürgiseid jäätmeid, mis ohustavad mereelustikku ja ranniku ökosüsteeme. Iraani president Masoud Pezeshkian nimetas toimuvat "ökotsiidiks" ja rõhutas, et sanktsioonide all olevad riigid ei tohiks kanda sõjaliste konfliktide keskkonnakulusid.

Diplomaatilisel tasandil on olukord endiselt pingeline. Venemaa välisminister Sergei Lavrov külastas hiljuti Teherani, pakkudes end vahendajaks Iraani ja Donald Trumpi vahel, eriti seoses tuumaküsimustega. Iraan on avaldanud valmisolekut väin avada, kui vastutasuks leevendatakse majandussanktsioone. Samal ajal teatas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu pühapäeval uue julgeolekudoktriini vastuvõtmisest, mis rõhutab vajadust ennetavate löökide järele potentsiaalsete ohtude vastu.