Hormuzi väina kriis läheb Euroopa Liidule maksma 46 miljardit eurot

Soome uurimiskeskuse CREA analüüsi kohaselt on Hormuzi väinas toimuv konflikt tekitanud Euroopa Liidu riikidele 46 miljardi euro suuruse majanduskahju. Peamine põhjus on fossiilkütuste hinnatõus, mis on tabanud Euroopat teiste maailma piirkondadega võrreldes kõige rängemalt.

Soome uurimiskeskuse CREA värske analüüsi kohaselt ulatub Hormuzi väina geopoliitilise konflikti põhjustatud majanduskahju Euroopa Liidu riikidele 46 miljardi euroni. Fossiilkütuste märgatav kallinemine on muutnud Euroopa piirkonnaks, mis kannab konflikti majanduslikust mõjust suurimat koormat.

Energiakandjate hinnatõus

Hormuzi väin toimib globaalses energiatarneahelas ühe kriitilise arterina. Pinge kasv piirkonnas on otseselt mõjutanud toornafta ja maagaasi kättesaadavust ning nende hinda maailmaturul. CREA andmetel on just see komponent kõige enam kergitanud energiahindu nii Euroopa tarbijate kui ka tööstusettevõtete jaoks.

Mõju majandusele

Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslik sõltuvus imporditud energiast tähendab, et tarnehäired ja hinnakõikumised Lähis-Idas avaldavad otsest mõju inflatsioonile. Raportis toodud 46 miljardi euro suurune summa peegeldab otseseid lisakulusid, mida energiakandjate kallinemine on käesoleva kriisi ajal tekitanud.

Konflikti areng Hormuzi väinas on viimastel nädalatel püsinud heitlikuna. Kuigi naftatarned on Goldman Sachsi andmetel taastunud ligikaudu kahe kolmandikuni sõjaeelsetest mahtudest, püsib ebakindlus turgudel kõrgena. USA sõjalised operatsioonid ja uued majandussanktsioonid Iraanile on hoidnud toornafta hindu volatiilsena, sundides Euroopa majanduspoliitikat jätkuvalt reageerima energiajulgeoleku väljakutsetele.