Hooldusperede 240-eurone toetus Eestis pole kaheksa aastat muutunud

Hooldusperedele makstav lapse ülalpidamistoetus on püsinud 240 euro tasemel alates 2018. aastast, hoolimata elukalliduse märgatavast tõusust. Paljud omavalitsused piirduvad vaid seadusega nõutud miinimumiga.

Lääneranna vallas elavad Meeli ja Mihkel Luik on kasvatanud vanemliku hoolitsuseta lapsi juba üle 20 aasta. Nende kodus on alates 2002. aastast üles sirgunud viis last, kelle jaoks on tulnud luua turvaline ja toetav keskkond. Kuigi selle aja jooksul on muutunud seadused ja ametkondlikud nõuded, on üks näitaja jäänud aastast 2018 samaks: hooldusperele makstav lapse isiklike kulude katteks mõeldud toetus, mis on 240 eurot kuus.

Toetuste stagnatsioon ja elukallidus

Eestis kehtestatud 240-eurone toetus ületas 2018. aastal veel tollast 215-eurost arvestuslikku elatusmiinimumi. Tänaseks on olukord aga muutunud: elatusmiinimum on tõusnud 361 euroni, kuid toetussumma on jäänud paigale. Suurem osa omavalitsusi maksab hooldusperedele vaid seadusega kehtestatud miinimumi, jättes täiendava finantseerimise võimaluse kasutamata.

Riik on seadnud eesmärgiks, et vanemateta jäänud lapsed kasvaksid asutuste asemel peredes, kuid tegelikkuses on hooldusperedesse jõudvate laste arv viimastel aastatel kasvu peatanud. Juuni lõpu seisuga elas 121 hooldusperes 151 last. Kokku on Eestis asendushooldusteenusel 875 last.

Sotsiaalministeerium on hetkel seisukohal, et hooldusperede toetuse alammäära tõstmine ei ole võimalik.