Hooldekodude ebavõrdne rahastus tekitab pingeid Jõgeva ja Räpina vallas

Hooldusreformi järgne suurem nõudlus hooldekodukohtade järele on paljastanud omavalitsuste vahelised suured käärid toetuste suuruses. Eakad ja nende lähedased peavad seetõttu sõltuvalt elukohast kandma väga erineva suurusega rahalist koormat.

Jõgeva vallas hooldekodus elava Eda Ispravnõi igakuine hoolduskulu ulatub 1529 euroni, millest kohalik omavalitsus katab 540 eurot. See näide illustreerib laiemat probleemi, mis on tekkinud pärast hooldusreformi rakendumist: hooldekodudesse on lisandunud tuhandeid kliente, kuid omavalitsuste võimalused teenuse rahastamisel erinevad drastiliselt.

Reformi eesmärk oli muuta hooldusteenus kättesaadavamaks, kuid tegelikkuses sõltub nüüd eaka ja tema lähedaste rahakott otseselt sissekirjutusest. Kui mõnes piirkonnas on kohatasu ja toetuse suhe tasakaalus, siis mujal peavad pered tasuma sadu eurosid rohkem kui näiteks Tallinnas või teistes suuremates omavalitsustes.

Hooldekodude juhid, sealhulgas Vambola Sipelgas ja Mait Mäe, viitavad, et reform on küll nõudlust tõstnud, kuid rahastamismudel jätab teenusepakkujad ja omavalitsused tihti keerulisse olukorda. Küsimus sellest, miks on Räpina vallas või mujal elav eakas halvemas seisus kui teistes piirkondades, peegeldab laiemat rahulolematust süsteemi killustatusega. Peredele tähendab see sageli ettearvamatut finantskoormat, mida reformi algusaegadel ei suudetud piisavalt prognoosida.