Hollandi merevägi testib mehitamata laevu ja droonide süsteeme Den Helderi rannikul

Hollandi kuninglik merevägi viib Den Helderi rannikul läbi viienädalase katseoperatsiooni, kus mehitamata laevad, veealused robotid ja droonid töötavad ühise süsteemina. Eesmärk on viie aasta jooksul delegeerida üle poole mereväe ülesannetest mehitamata süsteemidele.

Den Helderi rannikul Hollandi põhjaosas sõidab sihtmärklaeva ümber kaks musta sõidukit, Defender 1 ja Defender 2. Pardal pole kedagi. Nende teekonda juhib arvutisüsteem.

Hollandi kuninglik merevägi testib praegu viienädalases harjutusoperatsioonis mehitamata süsteemide koostööd merel. Harjutust juhib kapten Sjoerd Feenstra, mehitamata süsteemide kompetentsikeskuse juht. «Umbes kümne aasta pärast on meeskonnaga platvormid ümbritsetud autonoomselt toimivate mehitamata süsteemide ringiga,» ütles ta.

Mis laevastikus toimub

Operatsiooni keskmes on GeoSea alus, mis varem seires tuuleparke merepõhja ümber. Nüüd on see baasiks Noa droonidele, suurte kärbeste moodi masinatele, Defender-paatidele ning Lobster Roboticsi veealusele miinide kaardistajale. Süsteem on ehitatud nii, et tehnoloogia arenedes saab üksikuid komponente välja vahetada ilma kogu platvormi uuendamata.

Hollandi viimane kaitseeelarve lubab viie aasta jooksul suunata üle poole mereväe tööst mehitamata süsteemidele. Sarnase ajahorisondiga plaanib Suurbritannia kulutada sellisele tehnoloogiale üle viie miljardi naelsterlingi.

Tehisintellekt ei tee tulistamisotsuseid

Tarkvara integratsioonjuht Ferdinand Peters hoiatas tehisintellekti piirangute eest. «Süsteemil tuleb lasta töötada sinu heaks, aga mitte mõelda sinu eest,» ütles ta, viidates riskile, et tehisintellekt võib «hallutsineerida» ehk toota valesid tulemusi.

Feenstra rõhutas, et masin ei otsusta kunagi relvastuse kasutamise üle. «Inimene on alati otsustamisahela osa,» sõnas ta. See põhimõte pole Hollandi jaoks uudne, riigil on üle 40 aasta olnud Goalkeeper õhutõrjesüsteem, mis suudab toimida autonoomselt, kuid mille kasutamine on inimkontrolli all.

Feenstra tõstatas ka vastutuse küsimuse: «Minevikust teame, et isegi kui inimesed teevad plaani või koguvad infot, võib midagi valesti minna. Küsimus on, kus asub süü, kui kõik automatiseerida.»

Põhjamere julgeoleku etalon

Mereanalüütik Lee Willett hindab Hollandit Põhja- ja Läänemere julgeolekukoostöös teistele eeskujuks. «Hollandlased löövad oma kaalust üle,» ütles Willett. «Nad arendavad oma võimekust, kuna teavad, et on suhteliselt väike merevägi äärmiselt tähtsas merepiirkonnas.»

Londoni mõttekoja Royal United Services Institute vanemteadur Sidharth Kaushal lisas, et mehitamata süsteemid muudavad ka mereväelaste töö- ja pereelu tasakaalu. «Mehitamata süsteemid ei kaota vajadust tööjõu järele täielikult, pigem on vaja rohkem inseneriteadmisi, kuid need pakuvad teistsugust tasakaalu pereelu osas,» selgitas ta.

Hollandi tööjõupuuduse taustal on autonoomiasse panustamine ka majandusliku loogikaga kooskõlas. Feenstra sõnul on eesmärk selge: «Teha mehitamata süsteemidega nii palju kui võimalik, et hoida inimesed ohtlikest tsoonidest eemal.»