Hollandi keskpank viib 86 tonni kulda USA-st ja Kanadast Londonisse

Hollandi keskpank on märtsist augustini ümber paigutanud märkimisväärse osa oma kullareservidest, tuues varad Põhja-Ameerikast Euroopa finantskeskusesse. Otsuse peamisteks ajenditeks on varade likviidsus ja vajadus hajutada riske kasvava poliitilise ebakindluse tingimustes.

Hollandi keskpank (DNB) on käesoleva aasta märtsist augustini viinud USA-st ja Kanadast Londonisse 86 tonni kulda. Institutsioon selgitas oma pressiteates, et samm on vajalik reservide geograafilise jaotuse tasakaalustamiseks ja varade likviidsuse suurendamiseks võimalike kriisiolukordade tarbeks.

Hollandi kullareservide kogumaht on ligikaudu 612 tonni. Enne ümberpaigutamist hoidis keskpank 313 tonni väärismetalli Põhja-Ameerikas. Pärast logistilist operatsiooni on Londoni hoidlate osakaal Hollandi kullareservidest tõusnud 32,1 protsendini, samas kui New Yorgi ja Ottawa hoidlate koondosakaal on langenud 18,5 protsendile. Ülejäänud osa reservidest asub endiselt Zeisti hoidlas Hollandis.

Riskide hajutamine ja poliitiline kontekst

Keskpank rõhutas, et London on maailma tähtsaim füüsilise kulla kauplemiskeskus, mis muudab seal hoitava kulla kriisi ajal kiiremini realiseeritavaks. Lisaks märkis DNB, et otsuse taga on "kasvav poliitiline pinge", ehkki ametnikud ei täpsustanud, milliste riikidega see seondub.

Juba 2014. aastal kolis DNB 122 tonni kulda New Yorgist tagasi kodumaale, suurendades toona usaldust elanikkonna seas. Külma sõja ajal peeti Föderaalreservi hoidlaid New Yorgis maailma turvalisimaks kohaks, mistõttu koondati sinna üle poole reservidest. Tänane jaotus on muutunud oluliselt tasakaalukamaks.

Donald Trumpi teise ametiaja algus on toonud kaasa uued pinged USA ja Euroopa suhetes. Osa Hollandi majanduseksperte on varem avalikult väljendanud skepsist USA usaldusväärsuse osas, viidates võimalikele kaubanduspiirangutele või kulla tagastamise viivitamisele poliitilistel põhjustel.

Sarnane suundumus on märgatav ka teistes Euroopa riikides. Prantsusmaa keskpank on viinud kogu oma kulla kodumaale, teenides varade müügi ja ostuga protsessi käigus ligi 13 miljardit eurot. Saksamaal on majandusringkonnad avaldanud survet Saksa keskpangale, et ka nemad vähendaksid oma reservide sõltuvust USA hoidlatest, kuid vastavat otsust pole seni langetatud.