Holland ja teised Euroopa riigid toovad kullavarud Põhja-Ameerikast tagasi

Hollandi keskpank on viinud märkimisväärse osa oma kullavarudest USAst ja Kanadast Londonisse, tuues põhjuseks suurenenud geopoliitilise ebakindluse. Sarnane suundumus kullavarude ümberpaigutamiseks on nähtav ka teiste Euroopa riikide seas, kes eelistavad hoida oma reserve strateegilistes finantskeskustes.

Hollandi keskpank (De Nederlandsche Bank) on viinud 86 tonni riigi kullavarudest Põhja-Ameerika hoidlatest Londonisse. Operatsioon puudutas osa riigi 313-tonnisest kullavarust, mis seni asusid USA ja Kanada varahoidlates.

Geopoliitiline ebakindlus sunnib tegutsema

Hollandi keskpanga kuberner Olaf Sleijpen rõhutas, et strateegiline samm on suunatud riigi vastupidavuse ja kriisivalmiduse suurendamisele. «Me eeldame, et me ei pea neid kunagi kasutama, kuid peame tugevdama oma vastupidavust ja valmisolekut,» selgitas Sleijpen. Ehkki otsene vajadus kulla järele puudub, on üha ebastabiilsem maailmapoliitiline olukord ajendanud riike oma varasid ümber paigutama.

Holland ei ole ainus riik, kes on oma väärismetallid kodule lähemale toonud. Varem on Prantsusmaa teatanud kullavarude tagasitoomisest USA-st, ning Saksamaa Bundesbank viis aastatel 2013-2016 New Yorgist ja Pariisist kodumaale üle 200 tonni kulda.

London kui globaalne kauplemiskeskus

Londoni valimine uueks hoiukohaks on tingitud linna positsioonist maailma suurima finantskeskusena. Inglismaa keskpanga hoidlates asub enam kui 400 000 kullakangi, mille väärtus ületab 200 miljardit naelsterlingit. Analüütikute sõnul eelistavad keskpangad Londonit, kuna see võimaldab kriisiolukorras varadega kiiresti ja efektiivselt kaubelda.

Logistiliselt jagunes ümberpaigutamine kaheks. Suurem osa, ligikaudu 59 tonni kulda, müüdi New Yorgis ja osteti samaväärses mahus Londonis tagasi, vältides füüsilist vedu üle Atlandi ookeani. Ülejäänud 27 tonni toimetati füüsiliselt Hollandi väikelinnast Zeistist Londonisse.

Keskpankade nõudlus kulla järele kasvab

Goldman Sachsi analüütikud Lina Thomas ja Daan Struyven märgivad, et kullavarude hoidmine kodumaal või lähedalasuvates finantskeskustes on muutumas keskseks teemaks. Viimase nelja aasta jooksul on keskpangad üle maailma kogunud keskmiselt 1000 tonni kulda aastas, mis on kahekordne kasv võrreldes eelneva kümnendiga.

Maailma Kulla Nõukogu strateeg Joseph Cavatoni märgib, et lisaks geopoliitilistele pingetele mängivad otsuste juures rolli ka inflatsioon ja intressimäärad. Goldman Sachs prognoosib, et kulla hind võib tõusta.