Hoidistamise ohutus Eestis: millal tuleks purk tühjendada?

Põllumajandus- ja Toiduameti ekspert tuletab meelde, et valesti säilitatud hoidised võivad kujutada tõsist terviseohtu. Toiduohutuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega järgida retsepte ning hoiduda kahtlaste purkide tarbimisest.

Eesti kodudes on sügise hakul taas täies hoos köögiviljade, marjade ja seente purki panemine. Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonnajuht Triinu Allika rõhutab, et hoidiste pikaajaline säilimine ja ohutus sõltub rangest hügieenist ning täpsest retseptide järgimisest.

Kvaliteetne tooraine on kõige alus. Hallitanud või riknenud viljade puhul ei piisa nähtava kahjustuse eemaldamisest, sest hallitusseened ja nende toksiinid levivad toiduaine sügavamatesse kihtidesse. Samuti ei tohiks omapäi muuta retseptides ette nähtud suhkru, soola või äädika koguseid. Need komponendid ei vastuta vaid maitsele, vaid loovad mikroorganismide kasvu pärssiva keskkonna. Eriti tähelepanelik tuleb olla äädika kanguse valimisel, kuna eksimused happesuse tasakaalustamises võivad muuta hoidise riknemisohtlikuks.

Kõige suuremat riski kujutavad endast madala happesusega hoidised, nagu näiteks seened, küüslauk või ürdid õlis. Sellises keskkonnas võib areneda Clostridium botulinum, mille poolt toodetav toksiin põhjustab rasket botulismi. „Hoidise ohutus sõltub nii tooraine kvaliteedist, kasutatavast retseptist, kuumtöötlemisest, purkide puhtusest kui ka säilitamistingimustest,” märgib Allika.

Kui purgi kaas on kummis, lekib või sisu on vahetanud värvi, vahutab või lõhnab ebatavaliselt, ei tohi seda toiduks tarvitada. Toiduohutuse ekspert tuletab meelde, et ohtlik bakter ei pruugi hoidise välimust või maitset alati muuta. Kahtluse korral kehtib üks reegel: ära maitse, viska hoidis ära.