Hoiatusmärgid mobiilsete kiiruskaamerate ees vähendasid rikkumiste arvu 90 protsenti

Mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldatud kohustuslikud hoiatusmärgid on järsult vähendanud kiiruseületamiste tabamist, näitab värske politseistatistika. Ehkki trahvide arv on kukkunud, rõhutab politsei, et liiklusohutuse tagamisel on märksa olulisem roll taristu arendamisel.

Eestis on liikluspolitsei mobiilsete kiiruskaamerate töös toimunud drastiline muutus: tänu augustis kasutusele võetud kohustuslikele hoiatusmärkidele on registreeritud kiiruserikkumiste arv vähenenud ligi 90 protsendi võrra.

Kui veel mullu septembris tuvastasid mobiilsed seadmed üle Eesti 26 228 kiiruseületamist, siis tänavuse aasta septembri seisuga oli see number langenud 2939 rikkumiseni. Statistika näitab, et juhid võtavad kiiruse maha kohtades, kus nad teavad kaamera asukohta, sarnaselt statsionaarsete kiiruskaamerate mõjule.

Muutused järelevalves

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss selgitas, et kuigi hoiatusmärgid distsiplineerivad autojuhte konkreetsetes lõikudes, ei ole tegemist lõpliku lahendusega. «Selle konkreetse koha peal, kus on hoiatussilt, võetakse kiirused korrektselt alla, kuid kaamera mõjualast väljudes kiirendatakse sageli tagasi,» nentis ta. Kirss lisas, et patrullide arvu suurendamise plaane politseil ei ole.

Lisaks hoiatussiltidele mõjutas statistikat 1. juulil kehtestatud kõrgem sekkumiskünnis. Kui varem fikseerisid mobiilsed kaamerad rikkumisi alates 3 km/h ületamisest, siis nüüd on see piir tõstetud 6 km/h peale, et vältida juhuslike ja väikeste kiiruseületamiste karistamist.

Taristu kui lahendus

Politsei rõhutab, et trahvide arvu vähenemine ei ole nende eesmärk, vaid pigem turvalisus. Kirss märkis, et pikas perspektiivis on taristu arendamine olulisem kui pelk järelevalve. Ta tõi eeskujuks Tallinna kesklinna, kus kiiruspiirangute langetamine 2024. aastal aitas vähendada jalakäijatega seotud õnnetusi märkimisväärselt.

Maanteedel näeb politsei suurimat potentsiaali eraldatud sõidusuundadega teede ehitamises, mis muudab laupkokkupõrked peaaegu võimatuks. Praegune süsteem, kus kasutatakse kombineeritult statsionaarseid ja mobiilseid kaameraid ning tavapatrulle, jääb jõusse ka tulevikus. Hoiatusmärkide kasutamise kohustus kehtestati tänavu vastu võetud seadusemuudatusega.