Hoiatus: kodudes ja looduses varitsevad puugipesad tuhandete puukidega

Suveperioodil tasub nii looduses kui koduaias valvas olla puugipesade suhtes, mis võivad sisaldada tuhandeid puuke. Ekspertide sõnul on selline pesa süütu välimusega mass, mida kergesti tähelepanuta jätta. Leiu korral tuleb see koheselt hävitada.

Suvine hooaeg toob endaga kaasa mitte ainult soojad ilmad ja roheluse, vaid ka suurenenud puugiriski nii metsades, rohumaadel kui kodudes. Eestis levivad puugid on ohtlikud puukborrelioosi ja puukentsefaliidi kandjad, kuid vähem teatakse sellest, et puugid võivad moodustada kobaraid ehk nn puugipesi, kus ühes kohas varitseb korraga tuhandeid parasiite.

Puugipesa näeb välja süütu pruunika või hallikasrohelise massina ning seda võib segi ajada käbiga, mullakogumiku või muu looduslikult välimusega objektiga. Selline pesa võib paikneda rohukõrre juures, aiaprügi all, väravaposti ääres või isegi keldris ning garaaži nurgas. Inimene, kes sellega kokku puutub, saab endale üheaegselt külge sadade kuni tuhandete puukide.

Miks on pesad eriti ohtlikud?

Tavaliselt otsib inimene pärast looduses käimist üksikuid puuke, kuid puugipesaga kokkupuutel võib kehal olla niivõrd palju puuke, et nende eemaldamine muutub keeruliseks ning nakkuseoht kasvab hüppeliselt. Mida rohkem puuke, seda suurem tõenäosus, et mõni neist kannab haigustekitajat.

Terviseameti soovituste kohaselt tuleb puugipesa avastamisel vältida selle puudutamist paljaste kätega ning kasutada kindaid ja muud kaitseriietust. Pesa hävitamiseks saab kasutada spetsiaalseid insektitsiide, kuid abiks on ka kuum vesi. Suurt hulka puuke sisaldava pesa leidmisel on mõistlik kaasata professionaalne kahjuritõrje.

Kuidas end kaitsta?

Ennetuseks tasub loodusesse minnes kanda pikavarrukalisi riideid ja pükse, kasutada puukide tõrjevahendeid ning pärast väljas käimist keha hoolikalt üle kontrollida. Koduaias on kasulik niita muru regulaarselt lühikeseks ning eemaldada aiaprügi ja lehekogu, mis võivad olla puukide varjupaikadeks. Lapsed ja lemmikloomad on eriti haavatavad ning nende uurimine pärast õueskäimist on hädavajalik.