Hispaanias toimuvad novembris erakorralised parlamendivalimised

Hispaania peaminister Pedro Sánchez kuulutas välja novembrikuised erakorralised valimised, olles sunnitud tegema järjekordse poliitilise riski pärast suutmatust lahendada riigi teravnenud eluasemekriisi. Küsitlustes on edumaa saavutanud konservatiivne Rahvapartei, mis võib tähendada paremäärmusliku Vox partei võimalikku kaasamist valitsusse.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez on kuulutanud välja erakorralised parlamendivalimised, mis toimuvad käesoleva aasta novembris. Otsus sündis olukorras, kus peaministri juhitud vähemusvalitsus ei suutnud parlamentaarsel tasemel läbi suruda meetmeid riigi kroonilise eluasemekriisi leevendamiseks. Sáncheze positsiooni nõrgestasid märgatavalt hiljutised sündmused Madridis, kus 87-aastase María del Carmen Abascali väljatõstmine kodust ja sellele järgnenud naise surm vallandasid üle riigi ulatuslikud protestid eluasemekulude ja kinnisvarahindade tõusu vastu.

Eluasemekriis ja poliitiline surve

Peaministri otsus valimised välja kuulutada on järjekordne katse ümber pöörata poliitilist dünaamikat, mida on viimastel kuudel mõjutanud mitmed valitsust raputanud skandaalid. Lisaks teravale eluasemeprobleemile on valitsuse mainet kahjustanud korruptsiooniallegatsioonid, mis puudutavad Sáncheze lähikonda, ning Ceuta piiril aset leidnud kaootilised sündmused, kus tuhanded migrandid ületasid Hispaania enklaavi piiri. Sotsialistide partei loodab, et novembrikuine valimiskampaania, mis keskendub sotsiaalmajanduslikele probleemidele, võimaldab neil taastada oma toetuspinda.

Konservatiivide tõus ja oht demokraatiale

Praegused arvamusküsitlused näitavad aga keerulist seisu. Konservatiivne Rahvapartei (PP) edestab Sáncheze sotsialiste, samas kui paremäärmuslik partei Vox on kogunud ligi 20% toetust. See muudab Voxi potentsiaalseks koalitsioonipartneriks, mis tähendaks Hispaaniale esimest paremäärmuslasi kaasavat valitsust pärast diktaator Francisco Franco surma ja demokraatliku korra taastamist. Analüütikute hinnangul ei oleks selline võimuvahetus vaid tavapärane poliitiline rotatsioon, vaid see tooks kaasa olulisi konstitutsioonilisi nihkeid. Muuhulgas on Vox väljendanud soovi tsentraliseerida võimu Madridis ning piirata regionaalsete valitsuste ja parteide volitusi, mis ohustaks Sáncheze ametiajal saavutatud habrast tasakaalu Kataloonia separatistliku liikumisega.

Olukord Hispaanias on tähelepanu keskmes ka laiemalt Euroopas, kuna Sánchez on seni olnud üks väheseid sotsiaaldemokraatlikke riigijuhte, kes on vastustanud Euroopa poliitika parempoolset kaldumist. Tema valitsus on suutnud hoida majanduskasvu kiiremana kui Saksamaal ja Prantsusmaal ning on samal ajal keeldunud allumast survele kärpida sotsiaalkulutusi kaitse-eelarve kasuks. Valimiste tulemusest sõltub, kas Madrid jätkab senist kurssi või liitub riikide grupiga, kes prioriseerivad rahvuslikumat ja konservatiivsemat poliitikat.