Hispaania plaanib ELi eelarvetüli lahendada võlamaksete ajatamisega

Hispaania tegi ettepaneku restruktureerida EL-i pandeemiajärgse taastumisrahastu võlgade tagasimaksmist, et vabastada miljardeid eurosid strateegilisteks investeeringuteks. Riik leiab, et 2028.-2034. aasta eelarveraamistik peab olema piisavalt suur, et tagada Euroopa konkurentsivõime ja majanduslik julgeolek.

Euroopa Liidu ees seisavad mitmed eksistentsiaalsed proovikivid, alates kiirest vajadusest suurendada kaitsekulutusi kuni vajadusega hoida sammu tehnoloogilises võidujooksus tehisintellekti vallas. Samal ajal kui eksperdid rõhutavad, et Euroopa konkurentsivõime säilitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid, on liikmesriikide seas tõusnud hääli, mis kutsuvad üles EL-i järgmise eelarveraamistiku mahtu hoopis kärpima.

Hispaania on astunud vaidlusesse ettepanekuga, mis võimaldaks teatud summasid vabastada, ilma et see nõuaks koheseid uusi makse või liikmesriikide otseseid sissemakseid. Plaani keskmes on NextGenerationEU taastumisrahastu võla tagasimaksmise ajatamine. Praeguste plaanide kohaselt on tagasimaksete koormus aastatel 2028-2034 suhteliselt suur, kuid Hispaania näeb võimalust siduda maksegraafik tihedamalt EL-i pikaajalise majandusliku suutlikkusega.

Võlgade ajatamise mõju

Kui EL nõustuks muutma võla tagasimaksmise tempot, võiks see seitsme aasta jooksul vabastada ligi 70 miljardit eurot. See summa võrdub ligikaudu viiendikuga kavandatavast Euroopa konkurentsivõime fondist, mis on mõeldud strateegiliste sektorite toetamiseks. Hispaania hinnangul võimaldaks see muudatus säilitada EL-i võlataseme stabiilsena ning samal ajal saata investoritele signaali Euroopa ühisrahastuse usaldusväärsusest.

Hispaania on välja käinud ka radikaalsema ettepaneku: lubada Euroopa Komisjonil emiteerida osa liikmesriikide võlakohustustest ühiselt. Selline samm aitaks luua sügavamat Euroopa võlaturgu ja võiks hinnanguliselt tuua 25 miljardit eurot intressisäästu aastas.

Julgeolek ja populistlikud ohud

Hispaania ametnike sõnul on nad valmis panustama EL-i eelarvesse rohkem kui kunagi varem, kuid rõhutavad, et kärped on praeguses julgeolekualases olukorras ohtlikud. Eelarvemaht, mis on väike, mängiks vaid populistlike jõudude kaartidesse, kes süüdistavad EL-i võimetuses lahendada kodanike igapäevaseid muresid nagu energiaarved või tööstussektori toimetulek.

Ettepaneku kohaselt peaks järgmine eelarveraamistik ulatuma 2%-ni EL-i kogurahvatulust (GNI). Kuigi see arv jääb endiselt alla nii Mario Draghi kui ka Enrico Letta koostatud raportites välja toodud investeeringuvajadustele, peetakse seda miinimumtasemeks, et hoida Euroopa majandust ja sotsiaalset sidusust stabiilsena.