Hispaania peaminister Pedro Sanchez külastas Alžeeriat pingete maandamiseks

Hispaania peaminister kohtus Alžeeria juhtidega, et lahendada 2022. aastal alanud diplomaatiline tüli Lääne-Sahara staatuse üle. Piirkondlik rivaliteet Alžeeria ja Maroko vahel takistab Põhja-Aafrika majanduslikku ja julgeolekualast koostööd.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez külastas 20. juulil 2026. aastal Alžeeriat, et pidada läbirääkimisi president Abdelmadjid Tebboune’i ja peaminister Sifi Ghriebiga. Visiidi peamine eesmärk oli leevendada diplomaatilist tüli, mis lahvatas Hispaania ja Alžeeria vahel 2022. aastal. Toona muutis Madrid oma pikaajalist poliitikat, toetades avalikult Maroko autonoomiaplaani Lääne-Sahara konflikti lahendamiseks, mis tekitas Alžeerias märkimisväärset pahameelt.

Rändeküsimus ja piiripinged

Hispaania ja Maroko suhted on viimastel aastatel paranenud, kuid Ceuta eksklaavis toimunud sündmused on tekitanud uusi pingeid. On esitatud spekulatsioone, et Maroko võis lubada tuhandetel migrantidel tungida Hispaania territooriumile vastusena Hispaania lähenemisele Alžeeriale, mida peetakse Maroko piirkondlikuks rivaaliks. Maroko siseministeeriumi pressiesindaja Rachid El Khalfi lükkas need süüdistused tagasi, väites, et intsidendi põhjustasid eksitav info ja Hispaania ülemkohtu otsuse vale tõlgendamine.

Lääne-Sahara kui tüliõun

Alžeeria ja Maroko vaheline vastasseis ulatub 1975. aastasse, mil Hispaania taandus Lääne-Saharast. Maroko peab seda piirkonda oma riigi lahutamatuks osaks, samas kui Alžeeria toetab piirkonna iseseisvust ja Polisario rinde võitlust enesemääramise eest. Analüütikute hinnangul on konflikt muutunud Põhja-Aafrika hegemooniavõitluseks, mis takistab piirkonna majanduslikku integratsiooni ja muudab regionaalsed koostööprojektid võimatuks.

Rivaliteet on süvenenud pärast 2020. aastat, mil Maroko normaliseeris suhted Iisraeliga, vastutasuks Iisraeli toetusele Maroko nõudmistele Lääne-Saharas. Alžeeria näeb Iisraeli ja Maroko tihenevat sõjalist koostööd otsese julgeolekuohuna. See on viinud klassikalise julgeolekudilemmani, kus mõlemad riigid suurendavad relvastust, tajudes teise poole kaitsetegevust ähvardusena, mis kasvatab usaldamatust ja tõstab eskalatsiooniohtu.