Hispaania opositsioonijuht nõuab Euroopalt sekkumist Ceuta piirikriisi

Hispaania opositsioonijuht Alberto Núñez Feijóo hoiatab, et 30. juulil toimunud ulatuslik piiriületus Ceutas on hübriidrünnak, mis ohustab Euroopa Liidu välispiiri. Ta nõuab Hispaania valitsuselt ja Euroopa Liidult otsustavamaid samme ebaseaduslike sisenejate tagasisaatmiseks.

Viiskümmend päeva pärast massilist piiriületust Ceutas on olukord endiselt lahendamata. Alberto Núñez Feijóo, Hispaania opositsioonijuht ja Rahvapartei president, nimetab 30. juulil toimunut, mil ligi 80 000 inimest ületas Maroko piiri, viimaste aastakümnete suurimaks rünnakuks Hispaania territoriaalsele terviklikkusele.

Ceuta tänavatel valitseb olukord, mida Feijóo kirjeldab kui kaost ja ebakindlust. Piir, mis peaks tähistama Euroopa Liidu lõunapiiri, on endiselt surve all, ilma et oleks näha selget lahendust. See ei ole tema hinnangul pelgalt tavapärane rändekriis, vaid hübriidse iseloomuga sündmus, mille eest tuleb vastutusele võtta Maroko, keda opositsioonijuht süüdistab tegevuse soosimises.

Hispaania valitsuse suutmatus

Hispaania praegune valitsus ei ole suutnud olukorda adekvaatselt hallata, leiab opositsioonijuht. Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapakti kohaselt on liikmesriikidel kohustus tagastada ebaseaduslikult piiri ületanud isikud. Feijóo rõhutab, et Hispaania kohus pole leida sisserändajatele majutust, vaid korraldada kiirendatud korras tagasisaatmine. Ta kritiseerib valitsust suutmatuse pärast nõuda Marokolt vastutust, hoolimata sellest, et Maroko on ametlikes avaldustes kinnitanud valmisolekut oma kodanikke tagasi võtta.

Euroopa Liidu sekkumise vajadus

Feijóo sõnul peab Euroopa Liit sekkuma, et vältida kriisi eskaleerumist ja levimist. Ta teeb ettepaneku, et Brüssel avaldaks Hispaaniale survet Euroopa vahendite tõhusamaks kasutamiseks, et tagasisaatmised lõpuks toimuksid. Samuti peab EL kasutama diplomaatilisi kanaleid, et suhe Marokoga oleks läbipaistev ja vastastikusel austusel põhinev.

Kriitiliselt oluliseks peab opositsioonijuht Ceuta ja Melilla Euroopa staatuse kaitsmist. Ta lükkab tagasi seisukoha, nagu oleks tegemist vaid Hispaania siseasjaga, rõhutades: «Kui Euroopa piir langeb, jääb kogu Euroopa kaitsetuks.» Kuigi ta tunnistab inimlikku aspekti ja rändeohvrite saatust, märgib ta, et inimlikkust ei tohi kasutada tegevusetuse vabandusena piiride kaitsmisel.