Hispaania ja Hiina tihenevad majandussuhted tekitavad Euroopa Liidus pingeid

Hispaania valitsus on süvendanud majandussidemeid Hiinaga, mis on tekitanud rahulolematust teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Samal ajal kui Madrid otsib investeeringuid, kardavad liitlased julgeolekuriske ja ühise Euroopa positsiooni nõrgenemist.

Barcelonas toimunud La Merce festivalil oli aukülaliseks Shanghai, mis tähistas olulist verstaposti Hispaania ja Hiina vaheliste kultuuriliste ja majanduslike sidemete süvenemisel. Suursündmusel, kus hiina draakonid ja akrobaadid esinesid kõrvuti katalaani traditsiooniliste esinejatega, rõhutas Shanghai abilinnapea Lu Shan kahe kultuuri ühist vaimu. Kuid see koostöö on tekitanud Euroopa Liidu pealinnades tõsist muret.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez on viimase nelja aasta jooksul külastanud Hiina presidenti Xi Jinpingi neljal korral. Madridi strateegiline pööre Pekingi poole on leidnud vastukaja, kus paljud Euroopa partnerid näevad Hiinat strateegilise rivaalina. Hispaania valitsuse avatus Hiina investeeringutele on toonud kaasa süüdistusi oma huvide eelistamisest Euroopa ühisele julgeolekupoliitikale.

Hiina investeeringud Hispaania turul

Sino-Hispaania kaubandussuhteid sümboliseerib Hiina ja Hispaania vaheline raudteeliin, mis ühendab Yiwu linna Madridiga. Hispaania majandusministeeriumi andmetel on USA kui traditsioonilise suurinvestori netoinvesteeringud Hispaaniasse langenud ligikaudu miljardi euro võrra, samas kui Hiina ettevõtete huvi on kasvanud. Hiina autotootja Chery Automobile on taaskäivitanud Hispaania kaubamärgi Ebro, rajades riiki tootmisüksuse. Lisaks plaanib aku- ja energiasalvestusettevõte Hithium investeeringuid Navarrasse ning CATL rajab Zaragozasse liitium-raudfosfaatakude gigatehast.

Avalik arvamus on muutumas kiiremini kui poliitiline retoorika. Pew Research Centeri küsitluse kohaselt on 54 protsenti hispaanlastest Hiina suhtes soosival arvamusel, võrreldes 30 protsendiga, kes suhtuvad samamoodi USAsse. See nihe on seotud ka rahulolematusega USA praeguse administratsiooni vastu, mida juhitakse Donald Trumpi käe all. Paljud hispaanlased peavad Hiinat usaldusväärsemaks partneriks, kuna USA on kehtestanud tariife ja nõuab kaitsekulutuste tõstmist 5 protsendini SKP-st.

Julgeolekuriskid ja Euroopa ühtsus

Kõige suuremat pahameelt Euroopa Liidus on tekitanud Hispaania siseministeeriumi otsus sõlmida 12,3 miljoni euro suurune leping Hiina tehnoloogiahiiglase Huaweiga, mis hõlmab tundlike kohtuotsuste andmete salvestamist ja haldamist. Euroopa Parlamendi saadikud on hoiatanud, et selline samm võib ohustada kogu Euroopa luureandmete jagamise süsteemi.

«Kui võtate kasutusele kõrge riskitasemega tarnija, ei riski me mitte ainult lokaalse andmelekke, vaid mürgitame kogu Euroopa luureandmete jagamise süsteemi,» nentis Tšehhi saadik Markéta Gregorová. Sarnaseid strateegilisi valikuid teevad ka teised riigid, kes tunnevad end USA väheneva usaldusväärsuse tõttu ohustatuna. Soome on sõlminud kaitsevarustuse lepingud Iisraeliga, et tugevdada oma võimekust 1300-kilomeetrise Vene piiri ääres, ja Kreeka on allkirjastanud suuremahulise kaitsekoostöö lepingu Iisraeliga, et kaitsta end Türgi eest. Need sammud näitavad, et riigid on valmis oma rahvusliku julgeoleku nimel tegema koostööd väljaspool traditsioonilisi blokke, mis võib veelgi nõrgendada Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat.