Hirvo Surva: dirigendi vastutus laulupeol tekitab siiani ärevust

Pikaaegne dirigent Hirvo Surva tõdeb, et muusika tegemine nõuab usaldust ja kollegiaalset koostööd, mitte käsutamist. Vaatamata neljakümneaastasele kogemusele tunnistab tuntud koorijuht, et suuremate sündmuste, nagu laulupeo eel, tabab teda siiski esinemisärevus.

Muusika sünd ei saa põhineda käskudele või hierarhiale, vaid peab olema koostööprojekt, leiab staažikas dirigent Hirvo Surva. Hiljutises Vikerraadio intervjuus rõhutas ta, et muusikaline kvaliteet tekib hetkel, mil kõik osapooled tunnetavad ühist eesmärki, sõltumata kollektiivi suurusest või vanusest.

Surva, kelle karjäär koorijuhi ja muusikapedagoogina on kestnud üle nelja aastakümne, leiab, et pidev õppimine on dirigendi ameti vältimatu osa. Ta tunnistab, et alles nüüd, pärast pikki tegutsemisaastaid, tajub ta oma erialal tõelist enesekindlust. "Mina tunnen praegu ka seda, et sa õpid igas proovis, õpid igas päevas," kirjeldas ta oma lähenemist igapäevasele tööle.

Vastutus ja esinemisärevus

Vaatamata kogemustepagasile ei ole kogenud dirigent immuunne esinemisärevuse suhtes. Surva kirjeldas muigega, et eriti pingelised on hetked vahetult enne suurüritusi, näiteks laulupidusid. "See on nii kummaline, kuidas sul on see lugu ammu peas, sa käid mööda eelproove, teed. Aga kui hakkad laulupeol seda juhatama minema, siis tuleb selline tunne, et issand, andke mulle nooti, ma tahaks näha, kuidas see käib," rääkis ta.

Ta lisas, et sellise ärevuse põhjustab eelkõige hiiglaslik vastutuskoorem, mida suure koori juhatamine kaasa toob. "Aga kui läheb käima, siis on kõik korras. Siis oledki selle suure kooriga ja teedki sel hetkel seda asja," võttis dirigent oma esinemisjärgse tunde kokku.