Hiroshimas mälestatakse tuumarünnaku ohvreid, ellujäänud hoiatavad Jaapani militariseerumise eest

6. augustil tähistatakse Hiroshimas 79 aasta möödumist tuumapommiplahvatusest, ent ellujäänute jaoks varjutab mälestustseremooniat Jaapani valitsuse uus kaitsepoliitika. Aktivistid kardavad, et relvastumise hoogustamine õõnestab riigi pikka aega kehtinud patsifistlikke põhimõtteid.

Hiroshimas mälestatakse neljapäeval, 6. augustil 79 aasta möödumist USA aatomipommirünnakust, mis 1945. aastal Teise maailmasõja lõpus purustas linna ja nõudis koheselt ligi 80 000 inimese elu. Tänane tseremoonia toimub aga ajal, mil Jaapani valitsus liigub aktiivselt eemale riigi sõjajärgse põhiseaduse patsifistlikest põhimõtetest.

Tuumakatastroofi mälestus ja relvastumine

Tuumarünnaku üle elanud inimesed, keda tuntakse Jaapanis nimega "hibakusha", on väljendanud sügavat muret riigi viimaste aastate kaitsekulutuste kasvu ja relvaekspordi piirangute leevendamise pärast. Masako Wada, kes on Jaapani aatomi- ja vesinikupommi ohvrite organisatsioonide konföderatsiooni (Nihon Hidankyo) asepeasekretär, rõhutas, et Jaapan teenis aastakümneid tagasi rahvusvahelise usalduse lubadusega mitte kunagi enam sõda pidada.

«Praegune valitsus hävitab selle usalduse,» ütles Wada. Tema hinnangul on oht, mida tuumarelvad kujutavad, endiselt vältimatu. 84-aastane Masashi Ieshima, kes elas rünnaku üle kolmeaastasena, hoiatas, et riigi sõjaline tugevdamine sarnaneb relvavõistlusega, mis viis Jaapani kunagi Teise maailmasõja tragöödiani.

Valitsuse uus kaitsepoliitika

Peaminister Sanae Takaichi on alates ametisse astumisest 2025. aasta oktoobris algatanud rea meetmeid riigi kaitsevõime suurendamiseks. Kaitseminister Shinjiro Koizumi märkis hiljuti avaldatud kaitsevalges raamatus, et Jaapan peab tugevdama oma kaitsevõimet suurema kiireloomulisuse ja kriisiteadvusega kui kunagi varem. «On hädavajalik, et Jaapan tugevdaks ja muudaks oma kaitsevõimet suurema kiireloomulisuse ja kriisiteadvusega kui kunagi varem,» teatas ta. Kaitseministeerium põhjendab seda sammu Hiina sõjalise ekspansiooni ja piirkondliku ebastabiilsusega, sealhulgas tegevusega Taiwani ümbruses.

Valitsus leevendas 2026. aasta aprillis relvaekspordi reegleid, lubades surmava relvastuse väljavedu. Lisaks on arutluse all Jaapani nn kolme tuumavaba põhimõtte läbivaatamine, mis keelab tuumarelvade omamise, tootmise või riiki toomise.

Ühiskondlik vastuseis

Akadeemikud ja kodanikuühendused on valitsuse kurssi kritiseerinud. Sophia ülikooli politoloogiaprofessor Koichi Nakano sõnul ei ole argument, justkui vajaks Jaapan tugevamat sõjaväge Hiina võimaliku sissetungi tõkestamiseks, Jaapani avalikkuse jaoks veenev. Nakano leiab, et riik peaks demoniseerimise asemel panustama sisulisse dialoogi.

Avalik rahulolematus on tipnenud ka protestidega. 10. juulil kogunes Tokyo parlamendihoone ette ligi 27 000 inimest, kes nõudsid rahu. Protesti korraldanud liikumiste esindajad, nagu Nahoko Hishiyama, on märkinud, et demonstratsioonid on muutunud stiilsemaks ning kaasavad üha rohkem noori ja naisi.