Hiroshima mälestuspäev 81 aastat hiljem: Jaapani tuumaveteranid hoiatavad relvastumise eest

Täna möödub 81 aastat Hiroshima tuumarünnakust, kuid mälestusürituste varjus kasvab Jaapanis pinge riigi kiireneva militariseerimise pärast. Ellujäänud aktivistid hoiatavad, et valitsuse uus julgeolekupoliitika õõnestab usaldust ja võib viia riigi tagasi ohtlikule rajale.

Hiroshimas mälestatakse täna, 6. augustil 2026, 81 aasta möödumist ajaloo esimesest tuumarünnakust. 1945. aasta augustipäeval hukkus USA aatomipommi rünnakus ligi 80 000 inimest, jättes maha hävingu, mis kujundas Jaapani patsifistliku põhiseaduse ja rahvusvahelise identiteedi aastakümneteks.

Nihon Hidankyo ehk aatomipommi üleelanute organisatsiooni asepeasekretär Masako Wada, kes oli Nagasaki pommitamise ajal aastane, rõhutas mälestuspäeval, et riik on kaotanud oma rahuarmastava maine. «Praegune valitsus hävitab usaldust, mille Jaapan teenis lubadusega enam mitte kunagi sõda pidada,» märkis Wada, viidates riigi viimaste aastate kursimuutusele julgeolekupoliitikas.

Sõjaline pööre tekitab vastuseisu

Alates 2025. aasta oktoobrist ametis olev peaminister Sanae Takaichi on asunud ellu viima jõulist kaitsevõime tugevdamise kava. Valitsus on suurendanud kaitsekulutusi ja 2026. aasta aprillis lõdvendati relvaekspordi piiranguid, lubades nüüdsest ka surmavate relvade eksporti. Kaitseminister Shinjiro Koizumi on korduvalt rõhutanud, et riik peab tegutsema «kriisi- ja kiireloomulisuse tundega», viidates kasvavale ohule Hiina, Põhja-Korea ja Venemaa poolt.

Seda suunda kritiseerib teravalt 84-aastane Masashi Ieshima, kes oli Hiroshima pommitamise ajal kolmeaastane. Ieshima, kes on ise kannatanud tuumakiirguse tagajärjel tekkinud terviseprobleemide all, näeb praeguses militariseerimises ohtlikke paralleele Teise maailmasõja eelse ajaga. «See ajab mul vere keema, kui näen, kuidas Jaapan õigustab oma sõjalist ülesehitust võimaliku Taiwani konfliktiga,» sõnas Ieshima, kes juhib Toyukai organisatsiooni. «Kui Jaapan jätkab seda rada, võib see viia sõjani. Ja kui uus sõda puhkeb, usun, et sellest saab tuumasõda.»

Aktivism ja rahumeelsed kogunemised

Valitsuse kurssi ei toeta kõik kodanikud, mistõttu on Jaapanis sagenenud protestid. Juuli keskel kogunes Tokyos parlamendihoone ette ligi 27 000 inimest, nõudes sõjalise eskaleerumise lõpetamist. Aktivist Nahoko Hishiyama sõnul on protestid muutunud: «Jaapani naiste puhul öeldakse sageli, et nad hoolivad liialt teiste arvamusest. Aktivismis oleme aga selle pööranud tugevuseks, mõeldes, kuidas esitada oma sõnum viisil, mis ühiskonnas resoneerib.»

Sophia ülikooli politoloogiaprofessor Koichi Nakano leiab, et valitsuse argument hiilivast ohust Hiina poolt ei veena märkimisväärset osa avalikkusest. Nakano sõnul on Jaapan laskmas end oskuslikult tõmmata narratiivi, mis sunnib teda Euroopa ja USA eeskujul vastanduma Aasia naabritele, selle asemel et panustada diplomaatilisse dialoogi.