Hinnad, mis ei unune: reisidelt ja lennujaamadest meelde jäänud toiduarved

Tarbijad jagavad kogemusi toidukaupadest, mille ebamõistlikult kõrge hind on neile aastateks meelde jäänud. Olgu tegemist lennujaama eine, suusakuurordi praekartulite või trendika küpsetisega, on kallis ost pannud inimesi tehtud valikut tagantjärele küsima.

Reisides või liikvel olles kohtab aeg-ajalt toidu- ja joogihindu, mis panevad rahakoti järele haarates vähemalt korraks kõhklema. Sageli selgub alles pärast esimese ampsu võtmist, et emotsionaalne ja rahaline kulu ei vasta toote väärtusele, ning mälestus «hinnashokist» võib püsida aastaid.

Eriti teravalt on lennujaamades ja puhkepiirkondades kogetud hinnad inimestel meeles. Üks anonüümne reisija meenutas näiteks olukorda Riia lennujaamas, kus kolme inimese lihtne einestamine läks kokku maksma 78 eurot. Sarnaseid kogemusi on ka suusakuurortidest: Margus mäletab eredalt, kuidas pidi St Moritzis tavalise praekartulite portsjoni eest tasuma 16 eurot.

Meeldejäävad „kallid ampsud“

Kallite toidukaupade nimekiri, mis inimestele mällu sööbib, on kirju. Islandil on tarbijaid üllatanud 28-eurone põhjapõdraburger, Londonis aga üheksaeurone viinamarjakarp. Piret meenutab Itaalias ostetud seitsmeeurost mandlikreemiga sarvesaia ja 18-eurost Dubai šokolaadi, mis on sotsiaalmeedias trendinud toode.

Eesti tarbijad ei jää hätta ka kodumaal. Kerli tõi näiteks Tallinna kauplustest leitud realistlikke minikoogid, mille eest tuli kolme tüki puhul välja käia ligi 20 eurot. Kuigi uudishimu ajab uusi maitseid proovima, tekib pärast ostu sooritamist tihti küsimus, kas lõppsumma oli õigustatud.