Hiiumaa lähistel asuvad Esimese maailmasõja vrakid kujutavad endast keskkonnaohtu

Hiiumaa ranniku lähedal lebavad 1916. aastal uppunud Saksa sõjalaevad sisaldavad endiselt märkimisväärses koguses kütteõli. Teadlased hoiatavad, et kuigi laevakered on praegu veel terved, võib nende lagunemine tulevikus põhjustada ulatusliku keskkonnareostuse Läänemeres.

Hiiumaa ranniku lähedal merepõhjas asuvad Esimese maailmasõja aegsed Saksa sõjalaevad kujutavad endast potentsiaalset keskkonnariski, hoiatavad uurijad hiljuti ajakirjas Heritage avaldatud uuringus. Merepõhjas puhkavad torpeedopaadid S57, V72 ja V75, mis uppusid 1916. aasta novembris ebaõnnestunud Paldiski sadama rünnaku käigus, sisaldavad siiani suures koguses rasket kütteõli.

Eesti Meremuuseumi ja Soome teadlaste koostöös läbi viidud analüüsi juhtisid eksperdid, kelle hinnangul on laevad siiani suures osas säilinud tänu Läänemere omapärasele keskkonnale. Madal soolsus, madalad temperatuurid ja hapnikuvaene vesi aeglustavad metalli korrosiooni ning pärsivad õli lagundavate bakterite tegevust. Just need tegurid on hoidnud kütteõli aastakümneid turvaliselt laevakeredes.

Aja surve kasvab

Kuigi praegused uuringud kinnitavad, et laevavrakid ei ole veel lekkima hakanud ning nende kered on stabiilsed, on teadlaste sõnul tegemist ajaküsimusega. Metallkonstruktsioonide paratamatu väsimine ja lagunemine suurendab riski, et varem või hiljem pääseb kütteõli Läänemerre. Lekkides ähvardaks õlireostus otseselt nii Eesti, Soome kui ka Rootsi rannikualasid, tekitades tõsise keskkonnakatastroofi.

Eksperdid rõhutavad, et ohu kõrvaldamisega ei tohiks viivitada. Mida kauem vrakid merepõhjas lagunevad, seda keerulisemaks muutub õli turvaline väljapumpamine. Laevade ehitusaeg langes kokku perioodiga, mil sõjalaevastikud olid üleminekul kivisöelt vedelkütusele, mistõttu on need ajaloolised vrakid muutunud omamoodi viitsütikuga keskkonnapommideks.