Hiina piirab avalikku leina seoses endise peaministri Zhu Rongji matustega Pekingis

Pekingis toimus endise Hiina peaministri Zhu Rongji hüvastisaatmistseremoonia, kuid võimud on rakendanud rangeid meetmeid, et vältida avaliku leina muutumist praeguse valitsuse suhtes kriitiliseks. Internetis on tsenseeritud mälestusi üheksakümnendate majandusreformide ajastust, mida paljud hiinlased seostavad suurema avatuse ja lootusega.

Pekingis toimus teisipäeval endise Hiina peaministri Zhu Rongji ärasaatmistseremoonia. 97-aastaselt surnud riigitegelase matused peeti tagasihoidlikult, kusjuures riigiasutuste juures lehvivad lipud pooles mastis ja pealinnas on turvameetmed märgatavalt karmistatud.

Kuigi riiklik meedia on ülistanud Zhu Rongjid kui ustavat kommunistliku partei liiget, kes vedas Hiinat läbi kiire majanduskasvu perioodi aastatel 1998-2003, on võimud mures, et avalik lein võib muutuda varjatud kriitikaks praeguse presidendi Xi Jinpingi juhtimisstiili suhtes. Internetis on eemaldatud mitmeid mälestuskirjutisi, sealhulgas majandusteadlase Zhao Jiani esseed, milles meenutati Zhu ametiaega kui aega, mil tulevik tundus selgem ja inimestel oli võimalik vabamalt oma mõtteid väljendada.

Mineviku nostalgia ja praegune kontroll

Zhu Rongji ja endise presidendi Jiang Zemini ajastut, mil Hiina liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ja avanes maailmale, meenutatakse Hiina ühiskonnas sageli nostalgiaga. Mõlemad liidrid olid tuntud oma vahetuma ja kohati otsekohese suhtlusstiili poolest, mis vastandub praeguse juhtkonna rangelt koreografeeritud avalikele esinemistele.

See nostalgia peegeldab paljude hiinlaste rahulolematust praeguse olukorraga, kus majanduskasv on aeglustunud, kinnisvarahinnad langenud ja noorte tööpuudus kõrge. Nagu Zhao Jian oma tsenseeritud postituses märkis, oli tol ajal elu raske, kuid see oli "raskus, mida kandis lootus".

Võimude strateegiline narratiiv

Praegune juhtkond püüab ajalugu ühtlustada viisil, mis toetab nende enda ideoloogiat. President Xi rõhutas esmaspäeval peetud kõnes vajadust jätkata Jiangi pärandit, rõhutades samas valvsust ja karmi distsipliini vajadust muutuvates oludes. Ekspertide hinnangul ei lubata avalikkuses levitada ideed, et varasemad liidrid pakkusid alternatiivset tulevikuteed.

Hiina ajalugu on näidanud, et kõrgete riigitegelaste surm on varemgi vallandanud protestilaineid, nagu juhtus 1976. aastal Zhou Enlai ja 1989. aastal Hu Yaobangi puhul. Just seda stsenaariumi püüab Peking nüüd vältida, surudes maha igasuguse avaliku arutelu, mis võiks seada kahtluse alla tänase kursiga seotud suuna.