Hiina nõuab Venemaalt ja Ukrainalt läbirääkimiste jätkamist

Hiina ÜRO alaline esindaja Sun Lei nõudis julgeolekunõukogu istungil tungivalt, et Venemaa ja Ukraina naaseksid läbirääkimislaua taha. Avaldus tehti vahetult pärast Aleksandr Lukašenko visiiti Pekingisse, mis järgnes tema mitteametlikule kohtumisele Vladimir Putiniga Moskvas. Samal päeval hukkus Vene õhupommirünnakus Harkovile 23-aastane naine ja 12 inimest sai vigastada.

Hiina ÜRO alaline esindaja Sun Lei esitas 29. juunil ÜRO Julgeolekunõukogu istungil ametliku nõude, et Venemaa ja Ukraina lõpetaksid sõja läbirääkimiste teel. Avaldus tuli vahetult pärast Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko visiiti Pekingisse.

Pekingi üleskutse

«Kutsume tungivalt üles lõpetama konflikt nii kiiresti kui võimalik. Kutsume tungivalt üles ka läbirääkimisi uuendama, näitama tõelist poliitilist tahet ning tegema kõik selleks, et kõrvaldada selle konflikti algpõhjused ÜRO põhikirja täieliku ja tingimusteta järgimise kaudu, et jõuda lõpliku, reaalse ja siduva relvarahuni,» ütles Sun ÜRO Julgeolekunõukogu istungil.

Hiina esindaja rõhutas eraldi, et «konflikt on juba levinud tsiviilruumi» ning selle tõttu «kannatavad süütud elanikud». Ta kutsus mõlemat osapoolt hoiduma rünnakutest tsiviilinfrastruktuuri vastu.

Lukašenko roll vahendajana

Hiina avaldus saabus pärast Lukašenko visiiti Pekingisse, millele eelnesid tema kahe päeva pikkused mitteametlikud kohtumised Vladimir Putiniga Moskvas. Kremli pressiteenistus kinnitas, et üheks vestlusteemaks oli Ukraina, kuid eitas, et Lukašenko täidab mitteametliku vahendaja rolli. Vahetult enne Moskvasse sõitmist võttis Lukašenko Minskis vastu Ukraina delegatsiooni.

Hiina on sõja algusest peale rõhutanud oma neutraalset positsiooni. Ometi on Ukraina ja lääneriigid kritiseerinud Pekingit kaubandussuhete jätkamise eest Venemaaga, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade müügi pärast, ning lääne sanktsioonidega mitteliitumise pärast. Kiiev ja tema liitlased on veendunud, et Venemaa majandus ei suudaks sõjapidamist nii kaua finantseerida ilma Hiina koostöö jätkumiseta.

Kallas süüdistas Hiinat vägede väljaõppes

Juuni keskel süüdistas EL-i välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas Hiinat Vene sõdurite väljaõpetuses Ukrainas sõdimiseks. Kallas ei avaldanud üksikasju; mõni nädal varem oli uudisteagentuur Reuters teatanud, et ligikaudu 200 Vene sõjaväelast on läbinud salajase väljaõppe Hiinas. Peking lükkas Kallase süüdistused kategooriliselt tagasi.

Rünnak Harkovile

Samal päeval, 29. juunil, lõid Vene väed Harkovit täppispommidega. Rünnakus hukkus 23-aastane naine ja 12 inimest sai vigastada.

Putin on vahepeal avalikult tunnistanud, et Ukraina tegi ettepaneku lõpetada vastastikused rünnakud linnadele: Kiiev oleks loobunud kauglöökidest, kui Moskva oleks teinud sama. Putin lükkas selle ettepaneku tagasi, põhjendades seda sellega, et tema hinnangul kannatab Kiiev sellistest rünnakutest rohkem kui Venemaa.