Hiina noorte kasvav huvi Mao Zedongi pärandi vastu tekitab ühiskonnas küsimusi

Hiina Z-põlvkond on leidnud internetiavarustest uue tähelepanuobjekti: 50 aastat pärast surma on endine liider Mao Zedong saanud noorte hulgas kultusfiguuriks. Majanduslik ebakindlus suunab paljusid otsima vastuseid tema ideoloogiast.

Hiina noorem põlvkond on võtnud kasutusele üllatava väljundi oma rahulolematuse ja otsingute väljendamiseks: viimastel aastatel on videoanalüüsi platvormil Bilibili plahvatuslikult kasvanud huvi Mao Zedongi kõnede ja ajalooliste kaadrite vastu. Kümned miljonid vaatamised ja tuhanded kommentaarid kirjeldavad endist riigijuhti sageli tiitliga «Õpetaja». See termin pärineb teadaolevalt Mao enda 1970. aasta vestlusest Ameerika ajakirjaniku Edgar Snow’ga, kus ta märkis, et eelistab sellist lihtsat kutsumust varem kasutatud ülistavatele tiitlitele.

Selle huvi kaalukust tõestavad ka akadeemilised näitajad. Alates 2019. aastast kuni 2025. aastani on olnud «Mao Zedongi valitud teosed» kõige nõutumate raamatute nimekirjas Pekingi Tsinghua ülikooli raamatukogus, mis viitab süstemaatilisele soovile süveneda tema poliitilisse pärandisse.

Majanduslikud raskused ja pettumus

See suundumus eristub märgatavalt nende vanemate põlvkonna hoiakutest, kes kasvasid üles Deng Xiaopingi algatatud reformide ja majandusliku avanemise ajastul. Kui 1981. aastal kinnitatud partei resolutsioon hindas Mao pärandit suhtega 70 protsenti saavutusi ja 30 protsenti vigu, siis praegused 18-24-aastased hiinlased näevad temas sageli vastandlikku alternatiivi tänasele majanduslikule reaalsusele.

Noored, kes tunnevad, et ei pääse ligi varasematel kümnenditel lubatud jõukusele, otsivad oma olukorrale selgitusi.

Eksperdid hoiatavad ebastabiilsuse eest

Leideni ülikooli professor Florian Schneider, kes uurib Hiina noorte poliitilist kultuuri, märgib, et Mao Zedongi ideede taaselustamine on vahend ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Tema sõnul on noortel raske mõista keerulist majanduslikku žargooni, kuid Mao lihtsustatud klassijõudude liigitus, rõhuja ja rõhutud, pakub neile selget raamistikku oma pettumuse tõlgendamiseks.

Erinevalt praegusest Hiina liidrist Xi Jinpingist, kelle poliitikat ja tegevust interneti avalikus ruumis kriitiliselt ei arutata, on huvi Mao vastu omandanud populismi tunnused. Schneider hoiatab, et see fantaasia maoismi «puhtusest» on poliitiliselt plahvatusohtlik. Eksperdi hinnangul ei ole sellist altpoolt tulevat liikumist lihtne kontrollida, kuna see põhineb väärtushinnangutel, mida tsensuur suudab küll piirata, kuid mitte täielikult elimineerida.