Hiina hoiatas Venemaad tuumarelva kasutamise eest Ukrainas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas NATO tippkohtumiselt Ankaras, et Hiina esitas Venemaale kategoorilise ultimaatumi tuumarelva mittekasutamise kohta. Soome president Alexander Stubb kinnitas sõnumit kaudselt, viidates vestlusele Hiina välisministriga. Samal ajal ründas Venemaa ööl vastu 11. juulit Kiievit 120 drooni ja 12 raketiga, vigastades 11 inimest.

Hiina on esitanud Venemaale selge hoiatuse tuumarelva kasutamise vastu Ukrainas, seda teatas Volodõmõr Zelenski pärast NATO tippkohtumist Ankaras.

Zelenski sõnul sai ta selle teabe Euroopa liidritelt kohtumisel, kus arutati Hiina rolli sõja lõpetamisel. «Arvan, et teie kõik olete näinud üleskutseid Venemaa meedias tuumakaristuse kohta Ukraina löökide tõttu. Mulle tundub, et see on esimene kord, kui Hiina reageeris väga selgelt ja karmilt, nagu mulle öeldi, ultimaatiivselt, et tuumarelva kasutamine ei tule kõne allagi,» ütles Zelenski.

Stubb kinnitas Hiina seisukohta

Soome president Alexander Stubb kinnitas Zelenski sõnu kaudselt. «Kaks päeva tagasi oli mul Soomes õhtusöök Hiina välisministriga. Arutasime tuumaküsimust. Hiinlased ütlesid väga kategooriliselt: „Ei, seda ei juhtu,"» lausus Stubb, vastates ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas Putini Venemaa võiks tuumarelva kasutada.

Hiina ametlikud asutused ei ole avalikult kinnitanud, et esitasid Kremile ultimaatumi. Peking on samas järjepidevalt avaldanud vastuseisukoha tuumarelva kasutamisele üldiselt.

Zelenski lisas, et arutas Ankaras ka Donald Trumpiga Hiina rolli üle rahuprotsessis, kuid ei avaldanud selle vestluse üksikasju.

Venemaa ründas Kiievit ööl vastu 11. juulit

Samal ajal jätkab Venemaa rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu vastu. Ööl vastu 11. juulit lõi Vene armee Kiievit kombineeritud löögiga: 120 drooni ja 12 raketti, millest pool olid ballistilised. Rünnaku tagajärjel sai vigastada 11 inimest, sealhulgas üks laps.

Zelenski sõnul tabati tsiviiltaristut juba enne õhuhäire väljakuulutamist, kahjustada said elamud, kontorid ja usuteaduse seminar. Tulekahjud puhkesid Kiievi kolmes linnaosas. Venemaa kaitseministeerium väitis, et rünnakute sihtmärkideks olid sõjatööstusel, eelkõige droonide tootmisel, põhinevad rajatised.

Tuumaohtu taustal

Venemaa on Ukraina täieulatusliku invasiooni algusest saadik korduvalt viidanud tuumaarsenali võimalikule kasutamisele. Kremli taktikalised tuumarelvad on paigutatud Valgevenesse ning neid saab väidetavalt kasutada nii lahinguväljal kui ka kaugemate sihtmärkide vastu. Viimased ühised tuumaõppused Venemaa ja Valgevene vahel toimusid käesoleva aasta mais.

Juuni lõpus kutsus Hiina Moskvat ja Kiievit üles rahuläbirääkimisi jätkama ning «konflikti võimalikult kiiresti lõpetama».