Hiina hoiab USA seismoloogi ligi kaks aastat spionaažisüüdistusega kinni

Hiina võimud vahistasid USA kodaniku Chen Yulini 2024. aasta novembris Pekingis, kus ta viibis sugulaste külastamiseks. Tuumakatsetuste avastamisele spetsialiseerunud teadlase perekonna sõnul on teda üle kuulatud rohkem kui sada korda ning esimese 13 kuu jooksul ei lubatud talle advokaati.

Hiina võimud on Pekingis ligi kaks aastat kinni hoidnud USA seismoloogi Chen Yulini, keda süüdistatakse spionaažis. 54-aastane teadlane vahistati 2024. aasta novembris Hiina pealinna sõidul, mille eesmärk oli külastada sugulasi.

Chen sündis Hiinas, kuid sai 2011. aastal USA kodakondsuse. Ta elab Bostonis Massachusettsi osariigis ning on spetsialiseerunud seismoloogiliste andmete analüüsimisele, et tuvastada maa-aluseid tuumakatsetusi.

Tema abikaasa Rong Yufang ütles organisatsiooni Global Reach vahendusel, et Chen tegutses Hiina teadlastega avalikult ja koostööaltilt. «Ta tegeles täpselt sellise teaduskoostööga, mille arendamist Hiina valitsus on korduvalt ise kutsunud üles toetama,» märkis Rong.

Uurimine ja tervis

Rongi sõnul on Hiina uurijad tema abikaasat teadustegevuse kohta üle kuulanud rohkem kui sada korda. Esimese 13 kuu jooksul pärast vahistamist ei saanud Chen tema sõnul advokaadiga kohtuda. «Ma ei ole oma abikaasaga rääkinud rohkem kui 600 päeva ja olen väga mures tema tervise ning vaimse seisundi pärast,» ütles Rong.

Chenil on diabeet, kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase. USA kodanike ebaseadusliku kinnipidamisega tegelev Foley Foundation hoiatas, et teadlane vajab pidevat ravi ja arstiabi.

Seos tuumakatsetustega

Cheni avaldatud tööd käsitlesid peamiselt Põhja-Koread, kuid tema teadustöö hõlmas ka kogu Aasiast kogutud seismoloogiliste andmete analüüsi. 2020. aasta detsembris avaldatud uuringus otsiti võimalusi tuumakatsetuste tuvastamise ja nende võimsuse hindamise parandamiseks.

Global Reachi hinnangul võisid Hiina võimud huvituda tema teadmistest USA seismoloogilise seire meetodite kohta. Organisatsioon viitas ka USA valitsuses levinud kahtlustele, et Hiina on võinud korraldada tuumakatsetusi rahvusvahelise kontrolli eest varjatult. Peking on selliseid süüdistusi eitanud.

USA süüdistas Hiinat juba 2020. aasta juunis Lobnori katsealal Loode-Hiinas toimunud varjatud maa-aluses tuumakatses. Hiina nimetas väidet toona alusetuks ja poliitiliselt motiveerituks. Mõlemad riigid ei ole tuumakatsetuste täieliku keelustamise lepingut ratifitseerinud, kuigi järgivad vabatahtlikku katsetusmoratooriumi.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian ütles teisipäevasel briifingul, et riigi kohtuasutused menetlevad selliseid juhtumeid seaduse kohaselt. «Niinimetatud õigusvastase kinnipidamise mõistet ei ole olemas,» ütles ta. Hiinas võib spionaažisüüdistus tuua karistuseks eluaegse vangistuse või surmanuhtluse.

Massachusettsi demokraatlik senaator Edward Markey ütles, et Pekingi tegevus kahjustab USA ja Hiina suhteid ning võib vähendada teadlaste valmisolekut Hiina kolleegidega koostööd teha. Cheni juhtum tuli avalikuks kuu aega pärast seda, kui Hiina kinnitas veel ühe USA teadlase, Myanmarile keskendunud analüüsikeskuse juhi Min Zini vahistamist spionaažisüüdistusega.