Hiidvaalade populatsioonid vallutavad Ida-Gröönimaa vetes vabanenud mereala

Ida-Gröönimaa rannikuvetes on märgatud hüppelist vaalade arvukuse kasvu, kuna kliimamuutuste tõttu taanduv jää on avanud loomadele uued toitumisalad. Teadlased nimetavad seda oluliseks ökoloogiliseks nihkeks, mis muudab põhjalikult piirkonna elustikku.

Ida-Gröönimaa rannikuvetes on toimumas dramaatiline keskkonnamuutus, kus varem jääga suletud aladele on hakanud massiliselt kogunema hiidvaalad. Kliimamuutuste tagajärjel sulav merejää on võimaldanud küür-, kääbus- ja finvaladel leida uusi toitumiskohti piirkonnas, kuhu nad ajalooliselt ligi ei pääsenud.

Uuringud näitavad, et veel 2006. aastal ei registreeritud Ida-Gröönimaal ühtegi küürvaala, kuid 2024. aastaks oli vaatluste arv tõusnud 150-ni. Gröönimaa Loodusvarade Instituudi teadlane Mads Peter Heide-Jørgensen kirjeldab olukorda kui subarktilise piirkonna üht radikaalseimat keskkonnanihket.

Ökoloogiline nihe ja toiduahel

Suviste vaatluste kohaselt külastas 2024. aastal Gröönimaa merd hinnanguliselt 4000 küürvaala, 6000 finvala ja 6000 kääbusvaala. Teadlaste hinnangul tarbivad need kolm liiki ühel toitumishooajal vähemalt 800 000 tonni kala ja krilli, mis peegeldab piirkonna toiduahela märgatavat koormust.

Heide-Jørgensen selgitab, et kliimamuutus ei ole kõigile liikidele üheselt negatiivne: «Mõnede liikide jaoks ei ole kliimamuutus tingimata probleem, vaid see avab uusi võimalusi. Teised liigid seevastu kaotavad oma elupaiga.»

Kõnealune muutus seab ohtu algupärased arktilised liigid, nagu narvalid ja beluugad, kes peavad jagama oma elupaiku sissetungijatega või neile taanduma. Kuigi uuring kinnitab vaalade edukat kohanemist soojenevates vetes, jääb ebaselgeks, kas tegemist on liikide üldise populatsiooni kasvuga või lihtsalt toitumisalade ümberjagunemisega teistest piirkondadest.