Hiidkaruputke põletused Eestis: mida teha pärast taimemahlaga kokkupuudet

Hiidkaruputke põletused Eestis: mida teha pärast taimemahlaga kokkupuudet

Hiid-karuputk on Eestis üks ohtlikumaid invasiivseid taimi, mille mahl põhjustab päikesevalguse toimel raskeid keemilisi põletusi. Terviseameti spetsialist selgitab, kuidas anda esmaabi ja millal vältimatult arsti poole pöörduda.

Eesti

Eestis laialt levinud invasiivne taim hiidkaruputk kujutab endast tõsist ohtu tervisele, eriti suvisel perioodil. Taime mahl sisaldab furokumariine, mis aktiveeruvad nahal ultraviolettkiirguse või kuumuse toimel, põhjustades raskeid keemilisi põletusi.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Ruth Kastanje selgitab, et sageli ei märka inimene kokkupuudet taimega, näiteks kõrges rohus sõites. Ohtlikud ained ei pruugi esialgu mingit reaktsiooni esile kutsuda, kuid hilisem päikese või kuumuse mõju vallandab valuliku protsessi. Sarnaseid aineid leidub ka tavalises aed-pastinaagis.

Esmaabi ja ravi

Pärast kokkupuudet taime mahlaga tuleb kahjustatud piirkond kiiresti jahedas voolavas vees puhtaks pesta. Järgmised 24-48 tundi on kriitilised: sel ajal peab rangelt vältima otsest päikesevalgust ja soojusallikaid. See tähendab, et hoiduda tuleb saunast, kuumast dušist ja vanni minemisest. Kui nahka pole võimalik otsese päikesevalguse eest varjata riietega, tuleks kasutada kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi. Naha hõõrumist tuleks vältida ning leevendamiseks võib kasutada käsimüügis olevat hüdrokortisooni sisaldavat kreemi.

Kui naha pinnale tekivad villid, on oodata pikaajalist paranemisprotsessi. Ruth Kastanje sõnul võivad nahamuutused püsida nädalatest kuni kuudeni ning sageli jäävad piirkonda püsivad pigmendimuutused, kus nahk on ümbritsevast kas heledam või tumedam.

Arsti poole tuleb pöörduda siis, kui tekib tugev valu, sügelus, punetus või suured villid. Meditsiiniasutuses võidakse villid kirurgiliselt avada, et vedelik välja lasta, ning määrata vastavad põletusvastased sidemed. Infektsiooni tekkimisel lisatakse ravile sageli antibiootikumid. Kahtluse korral on võimalik nõu küsida mürgistusteabekeskuse infoliinilt 16662.

Ava rakenduses →