Herem: Läänemere ühendused peavad kriisis jääma Eesti ja liitlaste kätte

Kaitseminister Martin Herem ütles, et valmivas riigikaitse arengukavas tuleb tagada Läänemere ühenduste kontroll ka sõjas. Ta nõudis õhuhäiresüsteemi viimist Ukraina tasemele ja rääkis kergete hävitajate, laevade ja droonitõrje plaanidest.

Kaitseminister Martin Herem ütles intervjuus, et valmiva uue riigikaitse arengukava üks tähtsamaid ülesandeid on tagada Läänemere ühenduste püsimine Eesti ja liitlaste käes ka kriisi ja sõja ajal. Ministri sõnul peab see olema arusaadav ka elanikkonnale.

Teine rõhuasetus on õhuhäiresüsteem. Herem leiab, et see tuleb tervel Eestil viia Ukraina tasemele. «Kui me kuulutame sõja korral välja õhuhäire näiteks Põhja-Eestis, siis 75 protsenti SKT tootmisest jääb lihtsalt seisma,» ütles ta. Kui Venemaa enne sõda selliste häiretega Eestit narriks, läheks riik kiiresti pankrotti. Seepärast peaksid ettevõtjad ise otsustama, kas oht liigub nende suunas.

Ohuhinnang ja avalik selgitustöö

Herem ütles, et kaitseministeeriumis on ohuhinnang sõnastatud nii: Venemaa oht kasvab dramaatiliselt hetkest, kui ta lõpetab oma praeguste ressursside kasutamise Ukrainas. Valitsuses pole seda ministri sõnul veel kinnitatud. Ta tahab, et elutähtsate teenuste osutajad, ehitusettevõtted ja tavainimesed saaksid oma rolli sõja korral teada järgmise aasta jooksul, osaliselt enne märtsi.

Kriitikale, et tema Tartu ülikooli loengutes näidatud kaardid Vene droonide ja liugpommide ulatusest õhutavad hirmu, vastas Herem võrdlusega sigaretipakkide hoiatuspiltidega. Tema sõnul on see «puhas pedagoogika». Riigikantselei tellitud uuringu järgi muretseb sõja pärast 67 protsenti elanikest, kolm protsendipunkti rohkem kui varem.

Relvad, laevad ja hävitajad

HIMARSi 70 kilomeetri laskemoon on Eestis kogu lepingujärgses mahus kohal. ATACMS-i pikamaamoona puudujääk on aga Heremi sõnul «väga halb» ja tarnetähtaega ta ei tea. Järgmisel aastal saabuvad Korea süsteemi laskeseadmed, moon tõenäoliselt ülejärgmise aasta alguses.

Merevägi vajab ministri hinnangul laevu, sest miinide jahtimiseks ja veeskamiseks, merepääste ja reostustõrje jaoks ei sobi 12-meetrised paadid. Plaan on muutunud ühte tüüpi laevadeks, täpsemaid funktsioone alles täpsustatakse.

Droonitõrje poolest on Eesti Heremi sõnul mõnes valdkonnas samas kohas, kus Ukraina aasta tagasi. Ajateenijad harjutavad droonide mahalaskmist Rahe automaadiga juba kaks aastat. Narvat peab ta Hersoni sarnaselt kaitstavaks.

Kergete reaktiivhävitajate, näiteks Tšehhi L-39 hankimist põhjendas Herem sellega, et Ukrainas hävitavad need üle poole pikamaa- ja reaktiivdroonidest. Eestil on kaks õppelennukina kasutatavat L-39 juba olemas. Ta pidas lennukite vajadust küllalt väikeseks ja rääkis võime loomisest pikemas perspektiivis. Hinda ta nimetada ei osanud.

Ballistilise raketikaitse mulli kohta ütles ta, et kaitsevõime ehitamine on ressursimahukas ja õhuruumi täielik kaitsmine ei ole võimalik.

Kaitsevöönd ja poliitika

Kirde- ja Kagu-Eestisse on plaanis droonivõrgu arendus. Uuendatud 10-aastane arengukava on koostamisel ning kinnitamise aega Herem ei teadnud.

Reformierakonnaga liitumise ja märtsi valimistel kandideerimise otsuse kohta ei ole ta seisukohta võtnud. Ta on osalenud avalikes videotes.