Herem: Eesti relvahanked nõuavad julgust ja riskide võtmist

Kaitseministri kandidaat Martin Herem leiab, et riigikaitse vajab otsustavat tegutsemist, isegi kui see toob kaasa ebaõnnestumise riski. Ta kommenteeris hiljutist 70 miljoni euro suurust mürsuhanke skandaali, rõhutades, et hirm vigade ees ei tohi takistada Ukraina abistamist.

Kaitseministri kandidaat Martin Herem leiab, et Eesti riigikaitse vajab tegutsemist ja riskide võtmist, sest hirm ebaõnnestumise ees ei tohi halvata otsustusvõimet. Vikerhommiku intervjuus toonitas Herem, et keerulistes olukordades, nagu Ukraina varustamine moonaga, on tegevusetus ohtlikum valik kui võimalik ebaõnnestunud tehing.

Riskid ja vastutus

Hiljutine 70 miljoni euro suurune ettemaks India ettevõtetele, kes pole varem moonatarnetega tegelenud, on tekitanud riigis teravat poleemikat. Kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) endine juht Magnus-Valdemar Saar ja kaitseminister Hanno Pevkur on sattunud kriitika alla. Herem märkis, et otsustajad peavad sellistes olukordades tundma teatud ebakindlust, sest just see viitab aktiivsele tegutsemisele.

Kaitseministri kandidaadi sõnul ei tohiks ühiskond keskenduda vaid ebaõnnestumistele, ignoreerides samas õnnestunud protsesse. Ta rõhutas, et Eesti on tegutsenud Ukraina abistamisel kiiresti, mis on paratamatult kaasa toonud riske, mis mõnikord realiseeruvad. Heremi hinnangul on poliitiline vastutus ja ametist lahkumine osa sellest protsessist, kuid see ei tohiks tekitada ametnikkonnas hirmu, mis viib tegevusetuseni.

Uus ametikoht

Peaminister Kristen Michal tegi 9. septembril Heremile ettepaneku asuda kaitseministri ametikohale, mille viimane ka vastu võttis. Herem rõhutas, et ta ei tea küll kõiki konkreetse relvaostu detaile, kuid mõistab Saare tehtud valikuid ja nendega kaasnenud survet. Ta tõdes: «Ainus viis mitte kunagi eksida näib olevat mitte midagi teha.»